Laenuvõtjad on juulist alates rohkem kaitstud

Võlaõigusseaduse muudatuse järgi peavad krediidiandjad hakkama tarbijatele andma teabelehti, et nood saaks enne lepingu allkirjastamist rahulikult uurida laenu puudutavaid asjaolusid ning vajaduse korral võrrelda mitme krediidiandja pakkumisi. Foto: Internet

Alates 1. juulist peavad kõik tarbijatele krediiti — laenu või järelmaksu pakkuvad ettevõtted esitama enne lepingu sõlmimist üksikasjaliku teabelehe.

Nimelt hakkavad siis võlaõigusseaduses kehtima muudatused, millega Eesti õiguses võetakse kasutusele tarbija­krediidi direktiiv.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski põhjendab seadusemuudatuse vajadust asjaoluga, et viimastel aastatel on tarbijatele pakutavate krediidiliikide ning nende toodete kasutamise sagedus märkimisväärselt muutunud ning vajadus piirata ülelaenamist on suurenenud.

Krediidilepingu esemed võivad olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu finantseerimisabi, seepärast kohalduvad muudatused ka liisingulepingutele ning mööbli, rõivaste, tehnika või muu kauba järelmaksule.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste ütleb, et ettevõtjatel, kes pakuvad tarbijale mingilgi määral krediiti, on tagumine aeg teha muudatustest tulenevate kohustuste täitmiseks ettevalmistusi.

Krediidiandja peab nõustama

Peamistest muudatustest mainigem seda, et märgatavalt suureneb tarbijatele lepingu eel antava teabe hulk, võimaldamaks neil langetada kaalutletud ja mõistlik otsus. Hanna Turetski jutu järgi tuleb ettevõtjatel edaspidi teavitamiseks kasutada tarbijakrediidi standardinfo teabelehte, mis on ühesugune terves Euroopas.

Ühtlasi lasub krediidiandjatel kohustus tarbijat nõustada, et ta saaks hinnata, kas pakutav leping vastab tema vajadustele ja võimalustele. Nad peavad selgitama lepingu põhilisi tingimusi, rääkima, kuidas see mõjutab tarbija finantsolukorda, ning hoiatama teda makseraskustesse sattumisega kaasneda võivate tagajärgede eest.

Peale selle on krediidiandjad kohustatud hindama tarbija krediidivõimelisust, kasutades selleks avalikke andmekogusid, nagu krediidiinfot, kinnisturegistrit ja äriregistrit, oma andmebaase ning muid võimalusi, sealhulgas pangaväljavõtte ja tööandja tõendi küsimist.

Muudatus pikendab tarbija taganemisõiguse seitsmelt päevalt neljateistkümnele. Koduuksel ja sidevahendi abil sõlmitud krediidilepingutest taganemise korral kohalduvad tarbijakrediidi erisätted. Neil puhkudel tähendab lepingust loobumine automaatselt ka sellega seotud müügilepingust taganemist.

Muutub ka ennetähtaegse tagasimaksmise kord ning täpsustatakse krediidi kulukuse määra arvutamist.

Ühe suure muudatusena mainib Hanna Turetski teabelehe andmise kohustust. «See tuleb anda kõikide krediidilepingute puhul mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist,» seletas avalike suhete juht. Krediidilepingute alla kuuluvad näiteks liising, laen, järelmaks, krediitkaart, eluasemelaen, autopant ja järelmaksuga koduuksemüük.

Hämamise asemel võrdlusvõimalus

Teabeleht peab Hanna Turetski sõnul olema kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vaidluse korral peab krediidiandja suutma tõendada, et ta selle esitas.

Kõnealusele dokumendile on muu hulgas märgitud saadava krediidi suurus, aasta intressimäär, krediidi kulukuse määr, maksegraafiku korral kuumakse suurus, muud lisanduvad tasud, viivised ja teised võlgnevusega kaasnevad tasud.

Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul annab teabeleht võimaluse luua selgust — võrrelda hindu seal, kus seni hämati ja kasutati kurjasti ära tarbija ebakompetentsust.

«Teabelehe eesmärk on võimaldada tarbijal enne lepingu allkirjastamist rahulikult uurida laenu puudutavaid asjaolusid ning vajaduse korral võrrelda mitme krediidiandja pakkumisi,» rääkis Sooniste. Jättes lehe andmata või andes koos lepinguga, suhtub ettevõtja tema arvates tarbijasse üleolevalt. «Selline käitumine peaks muutma inimese valvsaks. Kõikidest niisugustest juhtudest palume informeerida tarbijakaitseametit,» lisas ta.

SEADUS

Laenuandjal on võlaõigusseaduse muudatuste järgi senisest märksa suurem hoolsuskohustus hinnata tarbijate maksevõimet ja teavitada neid laenamisega kaasnevatest riskidest. Tarbijatel endil lasuvad järgmised kohustused:
• adekvaatselt hinnata oma maksevõimet, arvestades igakuiseid väljaminekuid ja teavitades neist ka laenuandjat
• edastada krediidiandjale kogu informatsioon oma sissetulekute ja kohustuste kohta
• lugeda lepingutingimusi ning vajaduse korral täpsustada ebaselgeid sätteid
• teha endale selgeks ja teadvustada, millised on tagajärjed, kui nad ei suuda enam laenu tagasi maksta
• makseraskuste tekkides suhelda laenuandjaga, selle asemel et vältida suhtlust ja pugeda probleemi eest peitu
• vajaduse korral konsulteerida võlanõustajaga.
Allikas: tarbijakaitseamet