Kolmandik inimesi kannatab aeg-ajalt unehäirete all

Enamik lapsi sooviks rohkem unejutte kuulata. Foto: Elmo Riig / Sakala

Uni on kõigile elusolenditele väga oluline. Inimesi on häirinud nii liigsena tunduv kui kasinaks jääv uni.

Magamist on peetud ajaraiskamiseks, samas on selge, et ilma uneta ei püsi keha ja vaim tugevad.

Katsetes vabatahtlikega on püütud uneaega lühendada. Päevase töö tulemuslikkus veel väidetavalt ei langenud, kui inimene sai magada viis pool tundi ööpäevas.  Katsele kulunud aeg oli aga lühike. Pikema aja jooksul võivad tervisehäired siiski tekkida ning keegi ei oska ennustada, millist hinda tuleb uneaja lühendamise eest tasuda.

Tänapäeva teadus käsitleb und kui ööpäevase vaimse ja kehalise aktiivsuse üht vajalikku perioodi. Magada ei ole võimalik ette ega tagantjärele, ebatavalisel ajal magatud uni ei ole täisväärtuslik.

Leitakse, et linnastunud piirkondades kannatab 20—30 protsenti inimestest aeg-ajalt unehäirete all ning on sunnitud nende vastu abi otsima.

Rahvameditsiin aitab und esile kutsuda ürtide abil. Ajalooliselt kuulsaim uinuti on unimagun ehk unetooja moon. Seda tundsid juba muistsed sumerid 4000 aastat enne Kristust. Und esile kutsuva vahendina ei kasutata unimagunat ega sellest valmistatud tooteid aga enam ammu, sest on teada nende sõltuvust ja muid tõsiseid tervisehäireid põhjustav toime.

Täiskasvanu vajab ööpäevas kaheksa-üheksa tundi und. See võimaldab säilitada tervist, head mälu ja võimet probleeme lahendada, samuti vähendab liiklusõnnetuste riski. Vaimne võimekus langeb, kui magada ööpäevas alla kaheksa tunni.

Unepuudus suurendab südame- ja vereringehaigustesse suremise riski ning kehakaalu tõusu, vererõhu kõrgenemise ja teist tüüpi suhkurtõve tekke ohtu. See takistab põletus- ja tavaliste haavade paranemist ning kahandab organismi immuunsust.

Uni on päeval kulutatud jõuvarude taastaja, stimuleerides eri faasides kasvuhormooni eritumist ning toetades ainevahetust.

Lapse une sage katkestamine võib põhjustada närvirakkude hävimist ja käitumishäireid. Piisav uni on hea õppeedukuse eeldus.

Unehäired on tihti seotud kehaliste, näiteks hingamisteede ja südamehaigustega, aga ka psühhiaatriliste probleemidega, nagu depressioon, alkoholism ja bipolaarne häire.

Psühhootiliste häirete ägenemise eel on halb uni tihti esimene haigustunnus, mida tasub märgata.

Kui kahtlustate, et teie kehaline või vaimne tervis vajab kontrollimist, tuleb pöörduda arsti poole.

Ravimeid kasutage uinumise hõlbustamiseks viimase abinõuna. Seda tohib teha vaid arsti nõuannete järgi ja lühikest aega.

Uinutid võivad tekitada sõltuvust ja siis olete  silmitsi uue ränga probleemiga.