Viljandi tänavatel teeb esimesi proovisõite mopeedauto

Eesti praegu ainuke mopeedauto tekitab palju huvi ning proovisõidu soovijaist puudu ei tule. Foto: Elmo Riig / Sakala

Nädala lõpuni saab Viljandis tutvuda ja proovisõitu teha mopeedautoga, mis ametlikult lubatakse tänavatele järgmisest kuust, kui jõustub uus liiklusseadus.

Proovisõidu numbrimärke kandev auto toodi Tallinnast ning on seni ainuke omataoline Eestis. Kui see parasjagu sõidus pole, saab uut sõiduriista näha Mulgi Motoäri poe ees Viljandi endise pritsimaja hoovis. Kõik huvilised on Mulgi Moto­äri pidajate Tarmo ja Rasmus Sepa sõnul oodatud.

Mulgi Motoäri on saanud Prantsuse autotootja Microcar ametlikud esindusõigused ning see tähendab, et seal hakatakse mopeedautosid müüma, hooldama ja parandama. Kui kõik plaanide kohaselt läheb, lisanduvad septembrikuus pakkumisse pruugitud eksemplarid.

Mis asi see on?

Mopeedauto, teisisõnu mikroauto, kääbusauto või neljarattaline mopeed on 1. juulist kehtima hakkava liiklusseaduse järgi maksimaalselt neljarattaline sõiduk, mille tühimass ei ületa 350 kilogrammi, võimsus nelja kilovatti ning tippkiirus 45 kilomeetrit tunnis.

Praegu sellist liiklusvahendit Eestis arvele võtta ei saa, sest kehtivad paragrahvid tunnistavad mopeedina üksnes kaherattalisi liikureid.

Siinmail täiesti uus sõidukiliik on Skandinaavias ja Lääne-Euroopas juba paar aastakümmet kasutusel olnud ning tänavapildis võrdlemisi tavaliseks muutunud. Mõistagi läbitakse mikroautodega enamasti lühikesi vahemaid kitsastel linnatänavatel, kuid üha enam täidavad need ka töömasinate rolli.

«Lääne-Euroopas teevad praegu läbimurret Mega Vehicle’i toodetavad väikeveokid, mida kasutatakse näiteks haljastustöödel,» teadis Rasmus Sepp rääkida ja lisas, et neil peaks ka Eestis perspektiivi olema.

Neljarattaline mopeed on Seppade kinnitust mööda tekitanud ohtrasti elevust ning vähem või rohkem tõsise ostuplaaniga inimesi on mitu. «Rasmus oli sellega «Reporteris» ning järgmisel päeval olid meil telefoniga rääkimisest lõuad haiged,» lausus Tarmo Sepp.

Sõiduvahendi sihtrühmana näeb ta peale pensionäride ja koolinoorte invaliide, sest käsijuhtimisseadet on sellesse lihtne paigaldada ja sotsiaalministeerium on lubanud mopeedauto ostu invaliididele pooles ulatuses kinni maksta.

Autojuhiluba pole vaja

Elavat diskussiooni tekitab mikroautode puhul asjaolu, et täiskasvanud inimesed tohivad seda uue liiklusseaduse järgi ilma juhiloata roolida ning kui taskus on AM-kategooria ehk mopeedijuhiluba, sobib sohvriks ka 14-aastane.

Samuti kardetakse ohte, mis võivad tekkida, kui pisikese ja aeglase sõidukiga maanteele minnakse.

«Arvamused jagunevad võrdselt kaheks: ühepalju on neid, kellele mopeedautod meeldivad, ja neid, kes on täiesti nende vastu,» jagas Rasmus Sepp seniseid muljeid.Tarmo Sepp lisas, et tema meelest tuleks neile neljarattalistele kindlasti aeglase sõiduki tunnusmärk panna.

Rasmus Sepp viitas Soome liiklusstatistikale, mille kohaselt pole viimase viie aasta jooksul ükski mikroauto osalenud surmaga lõppenud õnnetuses. Uusi kääbusautosid müüdi seal Sepa väitel möödunud aastal umbes viissada, kaks aastat varem koguni seitsesada.

Suure panuse turvalisuse tagamisse annab muu hulgas Microcari duralumiiniumist raam. «See on äärmiselt tugev materjal, mis läheb ennem puruks kui järele annab ja ära väändub,» ütles Tarmo Sepp.

Kahtlemata paneb ostja mõtlema mopeedauto krõbe hind. Näiteks proovisõiduki poehind on mõningase lisavarustuse tõttu üle 11 000 euro. Ka järelturul püsib hind soolane: kasutatud sõiduki hind on umbes pool uue omast.

«Kui hästi hooldada, kestavad need peaaegu igavesti,» tõi Tarmo Sepp mopeedautode hea hinnahoidmise põhjuseks. Kääbusautoga saab sõita aasta läbi ja selle hoolduskulud jäävad äärmiselt madalaks. Microcari kütusekulu jääb olenevalt sellest, kas diiselmootori töömaht on 0,4 või 0,5 liitrit, 2,5 ja 3,5 liitri vahele.