Õiged valikud peavad inimestele olema ebaõigetest kasulikumad

«Kui kõik oleksid noored ja terved, poleks vajagi puhtust hoida,» ütleb infektsionist Matti Maimets. Paraku on noori vähe ja terveid veel vähem. Foto: Sille Annuk / Postimees

Matti Maimets õpetab tudengeid ning juhib Tartu ülikooli kliinikumi nakkusosakonda, kogu kliinikumi infektsiooniteenistust ja arstide erialaliitu.

Ühtlasi peab ta kohati lootusetuna tunduvat võitlust sel-le nimel, et inimesed sulaselgest rumalusest ja hoolimatusest kaaskodanikke ei nakataks ning hügieeni järgimine poleks mõne friigi eralõbu, vaid igapäevane käitumisrutiin.

Dotsent Matti Maimets, miks on nii, et käsi pesemata WC-st väljumist või teisele inimesele näkku köhimist ei peeta ebaviisakaks, aga sellele tähelepanu juhtimist küll?

Arvan, et sellele tähelepanu juhtida ei ole ebaviisakas — täpselt samuti, nagu ei ole ebaviisakas keelata joobes isikul autorooli istuda.

Kui palju haigusi jääks olemata, kui inimesed järgiksid põhilisi hügieenireegleid?

Kui maailm koosneks ainult noortest tervetest inimestest, võiksid arvatavasti kõik olla nii räpased kui tahavad. Probleem tekib nendega, kelle immuunsüsteem ei ole haigustele vastupanekuks veel (alla viieaastased lapsed) või enam (vanavanemad) piisavalt tugev, ja kroonilisi haigusi põdevate inimestega. Järgides hügieenireegleid, võib noor terve isik säästa oma väikelapse või vanaema elu.

Hoopis raskem on küsimus, kuidas muuta puhtus harjumuseks. Me ei saa rääkida teadmatusest, kui reeglite vastu eksivad isegi arstid.

Piitsa ja präänikut! Inimkäitumise mõjutamine on teadus. Lühidalt öeldes on vaja teha õiged valikud mugavamaks ja kasulikumaks kui ebaõiged.

Ühes haiglas võttis õde kvartsravi tehes suhu käiva instrumendiosa anumast, kus hoidis kasutatud vahendeid: puhtad olid lihtsalt otsa saanud. Hiljem ta seda mõistagi ei tunnistanud. Mida oleks tulnud ette võtta?

Instrumentide korduvkasutus on meditsiinis lubatud juhul, kui on järgitud tootja koostatud kasutusõpetuses olevaid puhastamise, desinfitseerimise või steriliseerimise reegleid. Juhendite täitmist kontrollivad haiglate infektsiooniteenistused ja igasugusest kahtlusest tuleks neile teatada.

Palju liigub niinimetatud kõhugrippi, mis teatavasti levib rooja või okseosakeste kaudu ning on niisiis põhiliselt mustade käte haigus. Ometi nakatuvad haigetega kokkupuutuvad pereliikmed ka siis, kui on ettevaatlikud. Milles nad võivad eksida?

Arvatavasti räägite rotaviirusinfektsioonist, millel pole gripiga mingit pistmist. Rotaviirust eritub suurtes kogustes, see säilib väliskeskkonnas hästi ja on väga nakkav. Võib arvata, et pereliikmed ei ole piisavalt ettevaatlikud.

Aeg-ajalt liigub kuuldusi, et õige pea jõuab Eestisse mõni hirmus nakkus, nagu SARS, linnu- või seagripp. Kas võtta hoiak, et parem karta kui kahetseda, või ei tasu ajakirjanduses levivat infot pimesi uskuda?

Tuleks vaadata, kust info pärineb. Eksperte ja spetsialiste tasub usaldada.

Kas puhtuse pidamisega võib ka liiale minna: pesta näiteks kodus iga asja puutumise järel käsi ja karta kõiki kontakte? Leidub ka selliseid inimesi.

Jah, kui see hakkab teiste elu segama.

Nimetage palun kolm kuldreeglit, mida peame järgima.

Laske end vaktsineerida. Ärge minge haigena tööle. Naeratage.