Koera kakajunnid võib panna prügikasti

Veel kolmapäeval võis Paala järve ääres näha kahte aastaid tagasi paigaldatud koerajunnikasti. Need on roostes ja katkised. Foto: Gert Kiiler

Viimases Viljandi volikogu infotunnis tõstatas linnakodanik Juhan-Mart Salumäe küsimuse, kas Viljandis ei võiks hakata üles panema spetsiaalseid kaste, kuhu hoolikas koeraomanik saaks poetada oma lemmiklooma väljaheited.

Enim vajaksid Salumäe hinnangul niisuguseid kaste Valuoja oru ümbrus ja Kirikumägi.

Linnavolikogu liige Tauno Tuula teatas vastuseks, et korra on selliste kastide paigaldamist Viljandis proovitud ja seda ebaõnnestunult, ning soovitas panna koerajunnid tavalisse prügikasti.

Koerajunnikastid lõhuti ruttu

Nooremapoolse inimesena ei teadnud Salumäe arvatavasti, et juba 2003. aastal üritas Viljandi tollase linnapea Malle Vahtra eestvedamisel linlastele koerajunnikastide kasutamist sisse harjutada.

Nimetatud aasta juunis pandi Viljandis üles kaheksa koerajunnikasti, neist kolm Männimäele terviseraja ümbrusesse, kaks Paala järve äärde, lisaks veel Valuoja orgu, lossimägedesse ja Viljandi järve äärde. Ühe komplekti hinnaks arvutati siis 3300 krooni.
Hallid kergest plekist kastid olid varustatud kilekotirullidega, kust loomaomanik sai võtta kotikese, mille sisse koera väljaheited panna.

Paraku hindasid linnavõimud viljandlaste arusaama euroopalikust käitumisest üle ja kastid oma ülesannet täitma ei hakanud.

Juba augustis sai «Sakala» kirjutada sellest, et koerajunnikaste ei kasutata sihtotstarbeliselt. Esiteks pandi sinna muud prügi ja teiseks langesid need lõhkujate saagiks.

Kastide hooldamisega tegelenud töömees kirjeldas toona, kuidas juba esimestel päevadel kisuti neilt maha kleepekad, kus oli kirjas, milleks ja kuidas neid kasutada. Samuti loobiti laiali kilekotirullid ja peksti kaste lömmi.

Linna majandusameti peaspetsialist Priit Vihuri nentis, et omaaegne projekt läks tõesti vett vedama. «Pooled kastid võeti esimese aasta jooksul maha, sest neid ei jõutud enam remontida,» kõneles Vihuri.

Kes tahab veel omaaegseid junnikaste kaeda, võib neid näha Paala järve ääres. Katkistest kastidest turritab välja sinna pandud prügi, samas kui põhi on katki.

Priit Vihuri lubas, et silma riivavad ja oma funktsiooni mittetäitvad kastid võetakse maha, kuid uute asemele panemisel ei näinud mõtet temagi.

«Lemmikloomade väljaheiteid võib poetada ka tavalisse prügikasti, aga seda muidugi kilekotti panduna,» soovitas Vihuri.

Ka tavalisi prügikaste napib

Kuid ka tavaliste prügikastide leidmisega on Viljandis raskusi. Näiteks kurtis üks loomaomanik «Sakalale», et kui tema oma koeraga Vabaduse platsilt Reinu tee ja Toome tänava kaudu Männimäele jalutab, on esimene avalik prügikast alles

Säästumarketi juures. Nii tassibki ta kilekotiga looma väljaheidet pika tee kaasa.
Prügikastide puudusest sellel tihedat kasutust leidval lõigul annab aimu ka see, et Reinu tee on alailma jäätisepabereist ja muust prügist ääristatud.

Samal seisukohal on loomaarst Riina Jõgila. «Omaaegsed kastid ei õigustanud end seetõttu, et olid liiga ilusad ja huligaanide jõud käis neist kergelt üle,» nentis Jõgila.

Temagi arvates piisaks kõnealuse probleemi lahendamiseks sellest, kui linnas oleks rohkem avalikuks kasutamiseks mõeldud prügikaste ning seda ka eramajade piirkondades. «Praegu on nii, et kui sa lähed koeraga pikemale jalutuskäigule ja ta juhtub selle alguses junni tegema, pead tund aega kilekotis oleva junniga ringi käima,» nentis ta.

Jõgila hinnangul on koeraomanikud vahepealsete aastatega palju korralikumaks muutunud, ning kui oleks, kuhu neljajalgse väljaheide panna, siis oleks selle võimaluse kasutajaid kindlasti.

15 uut prügikasti

Priit Vihuri sõnul on Viljandis praegu 172 avalikku prügikasti, neist 110 haljastutel ja 62 bussipeatustes. Käesoleva aasta eelarves on prügikastide ostuks ja paigalduseks ette nähtud 4000 eurot, mille eest saab soetada 15 uut 60-liitrist kasti. «Need on kavas paigaldada kesklinna, kus uuendame tööde käigus ka pinke,» selgitas Vihuri.

«Asendatavatest kastidest kolm neljandikku korrastame ja paigaldame mujale,» lisas ta.
Seda, kui palju tuleb kaste jooksvalt remontida, ei osanud Vihuri öelda, sest sellega tegelevad hooldetöid tegevad firmad.