/nginx/o/2008/11/04/89825t1he4b8.jpg)
Viimase viie aasta jooksul on Viljandimaal üha vähemaks jäänud nii veiseid kui majapidamisi, kus neid kasvatatakse.
Väikese lehmakarja pidajad tõmbavad tootmist aina koomale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2003. aastal oli siin statistikaameti andmete järgi 21 025 veist 1124 talus ning 9198 neist olid lüpsilehmad, keda peeti 1032 majapidamises, siis mullu 1. juunil oli 617 majapidamises 18 519 veist ning piimaandjaid 499 majapidamises kokku 8236.
Uuringute järgi on piimalehmade arvu vähendanud ennekõike majapidamised, kus oli alla saja looma.
Eestimaa talupidajate keskliidu juhatuse liikme ja Pajumäe talu peremehe Arvo Veidenbergi tõdemusel lõpetavad paljud loomapidajad piimakarja kasvatamise sellepärast, et töötlejad pole transpordikulude tõttu väikeste tootjate juurde sõitmisest huvitatud.
«Ka suurtele ja väikestele tootjatele makstava hinna vahe on tuntav: sageli rohkem kui kroon kilogrammist,» lisas ta.
Seda, et piima tootmine pole enam sugugi tulus, nentis ka Suure-Jaani valla Arjadi-Jüri talu vanaperemees Kalev Kundla. Nemadki otsustasid tänavu piimakarja pidamise lõpetada ning müüsid loomad Järvamaal Laupal tegutsevale inglasele. Osa noorkarjast on talus siiski veel alles.
«Lauta ei leia enam korralikke töölisi,» nimetas Kundla veel ühe mure.
Üks suuremaid piimakarja pidamisest loobujaid Viljandimaal oli tänavu osaühing Tribus, kelle karja ostis piimatootmist laiendav Saimre talu.
Tribuse omanikud pidasid mõttetuks investeerida tootmisesse, mis asus Viiratsi keskasulas.
Arvo Veidenberg nentis, et kui mujal on piima töötlemine talunike endi käes, siis Eestis ostavad piima kokku suured aktsiaseltsid, kelle omanikud on sageli välismaalased. Viljandimaal on suur osa turust siiski tootjate ühistu E-Piim käes.