Viktor Brin

FOTO: Elmo Riig / Sakala

5. märtsil lahkus igavikku kauaaegne Viljandi haigla neuroloog Viktor Brin.

Viktor Brin sündis 20. juunil 1946 Viljandis arstist isa Markuse ja ema Rebeka pojana. Isa oli pühendunud inimeste ravimisele, ema hoolitses oma abikaasa ja pere eest. Peres hinnati kõrgelt kirjandust ning arutleti palju maailmaasjade üle. Viktor Brini suur huvi kirjanduse, kunsti ja ajaloo vastu sai alguse varases lapsepõlves ning kestis viimaste päevadeni.

Siiski otsustas ta pärast Viljandi 1. keskkooli lõpetamist 1964. aastal asuda õppima Tartu riiklikku ülikooli ravi erialale. Selle lõpetamise järel 1970. aastal asus ta tööle Tänassilma ambulatooriumi jaoskonnaarsti ametikohale ja elama armsasse kodulinna Viljandisse.

Aastail 1972–1978 töötas Viktor Brin Viljandi haigla neuroloogina, aastail 1978–1980 õppis kliinilises ordinatuuris neuroloogia erialal Tartu ülikooli närvikliinikus ning alates 1980. aastast kuni tänavu veebruarikuu alguseni oli Viljandi haiglas neuroloog.

Viktor Brin oli väga pühendunud oma tööle, veel mõni nädal tagasi luges ta internetist viimaseid neuroloogia valdkonna teadusartikleid. Eriti huvitas teda peavaluteema, sellest kirjutas ta ka artikleid ajakirjale Eesti Arst ja pidas loenguid kolleegidele. Viktor Brin kuulus Ludvig Puusepa nimelisse neuroloogide ja neurokirurgide seltsi, osales Viljandi arstide liidu töös ning on olnud Viljandi linnavolikogu ja tervishoiukomisjoni liige.

Ta suhtus kõikidesse oma patsientidesse võrdselt, pidas neist lugu ning püüdis neid alati ära kuulata, et saaks neid parimal viisil aidata. Arstina oli tal alati oma patsientide jaoks aega, nii kuulata kui nõu anda. Seda ei oska vist keegi öelda, mitu tuhat patsienti võlgneb temale tänu elu ja tervise eest.

Doktor Viktor Brini on tunnustatud tema tähelepanuväärse töö eest Eesti Punase Risti neljanda klassi ordeni (2002), Viljandi linna elutööpreemia (2010) ja Viljandimaa vapimärgiga (2014).

Pühendunud arstiks olemise kõrval ei kaotanud ta huvi hobide vastu. Suure osa oma vähesest vabast ajast luges ta ilukirjandust, filosoofilist kirjandust ja ajaloolisi teoseid, samuti huvitus ta kunstist. Tema uurimisobjektiks oli inimene, kelle hinge ja vajadusi püüdis ta suurte meistrite loomingu ja oma kogemuste abil mõista. Seda kõike selleks, et abivajajaid paremini aidata.

Viktor Brin oli tõeline intellektuaal, kes valutas alati südant oma patsientide ning Eesti riigi ja maailma globaalsete probleemide pärast. Ta oskas viit keelt, viimastel aastatel hakkas ta õppima ka prantsuse keelt. Lõõgastumiseks meeldis talle väga looduses liikuda, tegelda tervisespordiga ja teha aiatööd. Märkimisväärsed olid tema suhtlusoskus ja empaatiavõime. Viktor Brini elutöö iseloomustamiseks sobivad psühhiaater Elisabeth Kübler-Rossi sõnad: «Inimesed sarnanevad aknaklaasidega. Nad helendavad ja säravad, kui päike paistab, aga kui saabub pimedus, siis avaneb tõeline ilu vaid tänu seestpoolt tulevale valgusele.»  

Doktor Viktor Brini ärasaatmine on reedel, 9. märtsil kell 13 Viljandis Sakala keskuses.

Viljandi arstide liit
Viljandi haigla