Siseminister lõimumisürituse skandaalist: see on täiesti ebanormaalne

Andres Anvelt

FOTO: Konstantin Sednev

Siseminister Andres Anvelt vastas tänasel valitsuse pressikonverentsil küsimusele, kas ta peab õigeks, et Tartu Rahvusvaheline Maja tõi vägistaja kultuurisaadikuks. 

"Kindlasti ei pea seda mitte mingil juhul õigeks", rääkis Anvelt. "Olen andnud juba korralduse seda tausta, kuidas selline asi on võimalikuks osutunud, kontrollida. Tegemist on MTÜ-ga, kes on selle inimese palganud. Arvestades seda, et meil Eestis on ühed laialdasemad võimalused võrreldes kõigi teiste Euroopa riikidega kontrollida, me võime kõik kontrollida üksteist karistusregistrist. Andke aga arvutid kätte, vaatame kõik üksteisele otsa, mis meil on. Selle pinnalt teha personaliotsuseid on täiesti normaalne. Miks nad seda teinud ei ole, jääb mulle arusaamatuks. Kindlasti kuna see rahastamine käib läbi fondi, mille jagamine on ka üks siseministeeriumi tegevustest, siis me vaatame kõik need asjad üle. See on nii värske uudis, et ma arvan, et mõne päeva pärast oskan ma kindlasti vastata. Teie küsimuse juurde tagasi tulles: kindlasti ei pea ma seda õigeks ja see on täiesti ebanormaalne."

Sakalale saadetud arvamusloos kritiseeris juhtumit teravalt ka EKRE riigikogu liige Jaak Madison, kes leidis, et lõimumisorganisatsiooni samm tekitab pagulaspoliitikas veelgi suurema vastureaktsiooni.

«Kohtuniku jahmatavast leebusest veelgi hämmastavamad on mittetulundusühingu Eesti Pagulasabi ja Tartu Rahvusvahelise Maja eestvedajate õigustused sellise ürituse toimumisele,» leidis Madison. «Korraldades üritust «Saame tuttavaks», mille reklaamlause on «Hirmul on suured silmad», ja varjates õhtukangelase tegelikku tausta, näidatakse oma piiramatut kahepalgelisust.»

Tänane Sakala kirjutas, et teisipäeva õhtul kogunes kultuuriakadeemia Wimka majja paarkümmend inimest, et süüa ehtsat süürlase valmistatud hummust, kirjutada araabia tähtedega oma nime ja araabia kultuuri paremini tundma õppida. Ilmselt ei teadnud neist keegi, et lõimumist ärgitaval üritusel «Saame tuttavaks» õpetas rahvatantsu abikaasa vägistamises, kehalises väärkohtlemises ja tapmisega ähvardamises süüdi mõistetud Samer Khatebi. Iroonilisel kombel on «Saame tuttavaks» reklaamlauseks «Hirmul on suured silmad.»

Vägistamise ja peksmise eest aasta vanglas veetnud ja mullu novembris vabanenud Süüria pagulane Samer Khateb (vasakul) õpetas teisipäeval Wimka klubis araabia rahvatantsu.

FOTO: Martti Reinet

Ajalehe Lääne Elu andmetel on Khateb esimene rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel Eestisse saabunud välismaalane, kes on siin kriminaalasjas süüdistuse saanud. 2016. aasta 12. novembril ähvardas Khateb tüli käigus abikaasa põlema panna, olles enne naise käed kinni sidunud ja valanud talle peale süttivat vedelikku. Mullu 25. mail mõisteti ta nendes kuritegudes süüdi.

Kui Sakala Khatebiga teisipäeva õhtul tantsu ja paguluse teemal intervjuud tegi, mainis ta seda juhtumit möödaminnes, rääkides käimas olevast lahutusest. Eile telefonitsi esitatud täpsustavate küsimuste peale ütles Khateb, et tal on naisele kallaletungimise pärast väga kahju.

Korraldajaid taust ei takista

Mittetulundusühingu Eesti Pagulasabi projektijuhi Polina Polyakoffi sõnade kohaselt taheti üritusega viljandlastele tutvustada pagulasi ning näidata, et nemadki on lihtsalt inimesed, kellega saab rääkida ja kes tahavad siin elada. Polyakoff toonitas, et nemad ei olnud Khatebi üritusele organiseerinud, ning tõdes, et süüdimõistetu kaasamine ei tekita eetilisi küsimusi. Tema meelest poleks tohtinud osalejaid teavitada Khatebi kriminaalsest taustast, sest igal inimesel on võimalus uuesti nullist alustada ja keskkonda integreeruda.

«Tegime koostööd Tartu Rahvusvahelise Majaga, mina leidsin ruumid ja tõin toitlustuse ja nemad tantsutöötoad,» täpsustas Polyakoff.

Tartu elanike ja sisserändajate lõimimisega tegeleva Tartu Rahvusvahelise Maja eestvedaja Nastja Pertšjonok leidis, et töötuba ei ole muud kui kultuuri tutvustav üritus. Khatebi kriminaalset tausta ta tantsu õpetamise juures takistuseks ei pidanud.

«Seda, mida keegi endaga kaasa kannab, iialgi ei tea ja kõiki traumasid ei ole pagulaste Eestisse tulekul võimalik ette välja selgitada. Ühiskonda taaslõimimine on aga taaslõimimine, seda ei saa tegemata jätta,» nentis Pertšjonok.

Küsimuse peale, kas üritusel osalevatel inimestel oleks olnud õigus Khatebi tausta teada, vastas Pertšjonok, et avalik info süüasja kohta on internetis olemas ja Eesti riigi seadustes pole elanike kuritegelikust taustast teavitamise nõuet. «Kas süürlaste puhul peaks olema kuidagi teistmoodi?» küsis ta ning lisas, et vale oleks teha kellelegi erandit puhtalt seepärast, et ta on teisest kultuuriruumist pärit.

Praegu elab Khatebi eks­abikaasa kolme lapsega Haapsalus, ta ise aga Tartus, kus ta töötab nõudepesijana ja oma sõnul proovib tegutseda mosaiikmaalide loomise ja müümise vallas. Sellega plaanib ta ühel hetkel minna Tallinna, kus ostjaid on rohkem.

Tagasi üles