Kütusetagatis osutus kardetust leebemaks

Levax JK Leie tankla on ligi 30 kilomeetri raadiuses ainus bensiinijaam. Kui aasta algul pani suure tagatisraha nõue paljud maatanklate pidajad tegevuse jätkamise võimaluse üle pead murdma, siis nüüd on seadust muudetud ja tingimusi leevendatud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Enamik kütusemüüjad pole veel teada saanud, kui suurt käibemaksutagatist maksu- ja tolliamet neilt nõudma hakkab. Seni langetatud otsused näitavad siiski, et pooled on pääsenud märgatavalt väiksema summaga kui seaduses sätestatud 100 000 eurot.

Aasta algul, kui avalikkuse ette jõudis plaan kehtestada kütuseäris lokkava käibemaksupettuse vastu võitlemiseks minimaalselt 100 000-eurone tagatisenõue, kartsid paljud väiketanklapidajad, et nii suurt raha leida käib neil üle jõu ja äri tuleb kinni panna.

Protestidest ajendatuna tegi riigikogu eelnõusse muudatuse, millega lubati maksu- ja tolliametil leppida eeskujuliku minevikuga firmade puhul väiksema tagatisega, kuna kahtlase taustaga ettevõtjatelt võib nõuda rohkem.

Tagatise leidmise peaks toimivale firmale kergemaks tegema see, et deposiiti makstava raha asemel võib kasutada ka käendust, hüpoteeki või registerpanti. Viimati mainitut saab seada näiteks kaubamärgile, patendile või sõidukile.

Ehkki vedelkütuse seaduse muudatus jõustus 1. aprillil, on ettevõtjatel tagatise esitamiseks aega mai lõpuni. Eelmisel nädalal polnud ükski ettevõte seda veel teinud, küll aga oli 371 firmast, kes majandustegevuse registri andmetel kütust müüvad, 169 teada andnud, et soovivad jätkata tegevust ka pärast 31. maid. Maksu- ja tolliamet oli jõudnud otsuse langetada 26 firma tagatise suuruse kohta.

Tagatis võib olla null eurot

Seni on pooled firmad saanud 100 000 eurost palju väiksema tagatise. Viljandi naftabaas on üks kolmest, kellele maksu- ja tolliamet otsustas määrata null eurot.

Viljandi naftabaasi juhatuse liige Arli Okas tõdes, et seetõttu ei valmista talle peamurdmist, millist tagatisevõimalust kasutada. Okas juhib teistki kütusefirmat, Texorit, aga selle kohta ei ole maksuhaldur veel otsust langetanud.

«Tundub, et lärmi tehti rohkem kui vaja,» leidis Okas aasta algusele tagasi vaadates. «Kas muudatus eesmärgi täidab ja pettusi vähendab, selgub muidugi alles juunis ja juulis.»

Leie tanklat pidaval osaühingul Levax JK ei läinud küll nii hästi kui Viljandi naftabaasil, ent esialgu mõõgana pea kohal rippunud 100 000 eurost kujunes summa ka sel firmal märgatavalt pisemaks ja jääb 3500 euro kanti.

«Selles mõttes ei ole olukord eriti raske, kuid põhimõte, et niisugune seadus üldse tehti, pole ikkagi õige,» arvas juhatuse liige Mati Toomsalu. Tema meelest peaks riik ausatelt ettevõtjatelt tagatise nõudmise asemel rohkem tähelepanu pöörama kelmide püüdmisele.

Paljud eelistavad hüpoteeki

Neljast seaduses ettenähtud tagatisevariandist oleks Mati Toomsalu eelistanud hüpoteeki, kuid leidis pärast lähemat uurimist, et sellega kaasnevad asjaajamised on liiga keerulised ja tõenäoliselt tuleb firmal siiski deposiidiks raha leida.

«Omaenda vara ma asjasse ei sega, öösel peab ikka rahulikult magada saama,» välistas Toomsalu firma käendamise.

Ka Vastemõisa tanklat pidava osaühingu Kruuse juht Siim Kruuse loodab hüpoteegile. Kui suure tagatise ta välja panema peab, pole veel selge, sest maksuametist ei ole summa vähendamise avaldusele vastust tulnud.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Monika Jõesaare sõnul asus amet tagatiseotsuseid väljastama aprilli viimasel nädalal. Menetlemise kiirus sõltub maksumaksja esitatud andmete korrektsusest. Kui osa infot on puudu, küsivad ametnikud seda taotlejalt juurde.

Kui palju kütusemüüjaid tegutsema jääb, selgub pärast 1. juunit, mil maksu- ja tolliamet on märkinud registreeringud majandustegevuse registrisse.