Vana ja rikkis raadio tooja saab nupumehelt vahetustasuks mett

Mesinikust elektrikul Jaak Aidil pole kahju huvitava raadio eest kilo või paar mett loovutada. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Alustav vanade raadiote koguja vahetab teda huvitavaid raadioid mee vastu. Eriti oodatud on lampraadiod, Tallinna ja Riia tehaste toodang. Mida vanem, seda parem.»

Just selline teade seisis Viiratsi valla kuulehes, autoriks alevi lähistel elav 67-aastane Jaak Aid. Ta on harrastusmesinik, kutselt elektrik-elektroonik, enne pensionile jäämist töötas aastakümneid Eksekos.

Jaak Aid on vanade raadiote vastu eluaeg kirge tundnud, kuid koguma hakkas alles läinud sügisel. Praeguseks on neid koos mitukümmend.

Aparaadi umbkaudse hinna leiab Jaak Aid internetikeskkonna osta.ee vaatluse põhjal. «Mul pole kahju enam-vähem korraliku vana raadio eest kilo või kaks mett loovutada. Huvitavamate eest võin ka rohkem välja käia.»

35-aastat mesilinde

Magus kraam tuleb Jaak Aidi enda mesilast. 1976. aastast mesilindudega mestis oleval mehel oli sügisel 41 lamavtaru. Raske talv jättis neid alles veidi üle 30. Mõte mett raadiote vastu vahetada tuli tal Vene mesindusajakirjast, kus sellest rääkis keegi raadioamatöör.

Küsimuse peale, kas ta oleks huvitatud näiteks vanast katkisest Rigast, vastas huviline, et korras raadioid ta eriti ei tahagi: katkist parandada ja viga otsida on väga põnev.

«Kõigepealt ajan internetis skeemi taga ja uurin foorumitest, mida keegi sellisest raadiost räägib ning kuidas parandamisega hakkama on saanud,» selgitas Jaak Aid.

Hiljem, kui kordatehtud raadio riiulil seisab, on hea meenutada, millist vaeva ja otsimist taastamine nõudis. Ta on taastanud ka hiirtest aetud valjuhääldit ja põlenud trafot.

Suve tulles jääb osa rikkis raadioid ootele. Ühed saavad hoolitsust sügisel, kui mesinik oma magusa töö kõrvalt rohkem vaba aega leiab, teised aga peavad ootama päevi, kui peremehel on kogunenud rohkem teadmisi ning targemaid aparaate.

Rariteetsed vanakesed

Jaak Aidi rariteetsemad pillid on pärit rohkem kui 60 aasta tagant. Näiteks VEF Super 557 on tehtud 1946. aastal. Selle on venelased tema hinnangul valmistanud sõjaeelse lätlaste luksraadio Riga järgi. Huvitav on see raadio veel selle poolest, et tol ajal ameeriklastega sõprust pidanud venelased on kasutanud originaalseid Ameerika lampe.

«Minul on see mälestus isast, kel oli samasugune aparaat. Oma riista ostsin internetikeskkonna osta.ee oksjonilt. Istusin, ootasin ja pakkusin pidevalt üle, viimaks maksin 20 eurot.»

Tema VEF on venekeelse skaalaga. «Kui saaksin kusagilt saksakeelse skaalaga aparaadi, nagu oli mu isal, oleksin nõus selle eest andma 4,5 kilo mett.»

Uhke pill on ka 1952. aasta Moskvitš B. «Raadio skaalale on endine omanik, kellele ei meeldinud Kremli torn kolme vene ratsanikuga, joonistanud Eesti linnad ja Helsingi,» kirjeldas Jaak Aid naerdes.

Vahel on ost ka pettumuse valmistanud, kui pill pole selline, nagu pildilt paistis.

Esimese raadio Riga Meloodia sai Jaak Aid aga mullu sügisel Viljandi taaskasutuskeskusest 40 krooniga. Selle rikkis võrgulüliti parandamine läks tal hõlpsalt.

Elektrimees teab, et kui raadio on pikalt niiske kuuri all seisnud, ei tasu seda torkima minna. Kui säärane elektrivõrku ühendada, tuleb paremal juhul suitsu, kehvemal korral ka tuld.

Abikaasa Reet ütles, et keegi võiks head nõu anda, kuidas vabaneda haisust, mis koos vanade raadiotega tuppa tuleb. Muidu pole tal mehe hobi vastu midagi.

«Kuidagi peab inimene oma vaimu selles eas hoidma, muidu muutub ta laisaks ja lodevaks,» lausus abikaasa.

Seda, kui kaua ja palju ta vanu raadioid mee vastu vahetab, Jaak Aid öelda ei oska. «Ülemist piiri pole ma pannud, aga vanadus sunnib mesindust tasapisi koomale tõmbama. Ma ei jaksa raskete lamavtarudega enam pikalt maadelda ega jõua õppida ka uusi tehnoloogiaid.»