Söödatootja Farm Plant juhataja: Eestis on teravili lõpukorral

Jyrki Virtanen Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Viljandis loomasööta valmistava aktsiaseltsi Farm Plant Eesti juhataja Jyrki Virtaneni sõnul jätkub siinsest teraviljasaagist tavaliselt järgmise suve lõpuni, aga tänavu on söödavilja juba märtsi keskel vähe saada.

Virtaneni jutu järgi ei tähenda viljanappus siiski, et ettevõttel kavandatud tootmismahu juures toormest puudu tuleks. Küll aga võiks see takistuseks saada söödavajaduse kasvades.

Jyrki Virtanen, kui palju on loomasööda hind viimase aasta jooksul tõusnud?

Paar nädalat tagasi vaatasin statistikat. Selle järgi on teravilja hind kerkinud aastaga sada protsenti ehk kahekordseks. Arvestades, et sigade söödast moodustab üle poole teravili, on hinnatõus olnud üle 50 protsendi. Seda on põhjustanud teravilja hinna tõus, midagi muud selle taga pole.

Söödatootjana saame väga hästi aru, et kuna sealiha hind ei ole vahepeal eriti tõusnud, vaid koguni langes Saksamaa dioksiiniskandaali tõttu, ei ole seakasvatajate olukord praegu rahuldav.

Kas teie klientide hulgas on märgata, et mõni ei suuda vastu pidada ja on sööda ostmisest loobunud?

Neid on vähe. Aga seda on küll näha, et otsitakse odavamaid alternatiive: näiteks segatakse tehniliste võimaluste korral sööta ise.

Karta on, et kui majanduslikke probleeme veel ei ole, tulevad need kiiresti. Arvan, et suuremad kasvatajad elavad raskused üle — ega see ole esimene kord, kui sealiha sisendite ja väljundite hinnad ei klapi —, aga väiksemate likviidsus kannatab kõvasti. Raha ei ole ja kogu lugu.

See on kahjuks tüüpiline olukord. On selge, et ka sealiha hind hakkab tõusma ja võib kerkida üsna kõrgele, aga kui kaua see aega võtab ja mis vahepeal seakasvatajatega toimub? Lugesin aasta algul, et Taanis, mis on väga suur seakasvatusmaa, on loomade arv vähenenud viis protsenti. Seda on palju.  

Mida oskate praegu öelda 2011. aasta söötade hinna kohta?

Mitte midagi. Börsil teravilja hind täna kukub, homme võib-olla jälle tõuseb. Sügisest hinda ei tea keegi ja ma ei usu, et eriti paljud teeksid fikseeritud hinnaga kokkuleppeid. Pigem võetakse aluseks börsihind mingi valemiga.

Kui paljud järgmise aasta lepingud juba ette ära sõlmitakse?

Enamik lepinguid tehakse koristusperioodi eel või ajal. Viimase kolme-nelja aasta jooksul on asi küll liikunud sinnapoole, et on hakatud varem kokku leppima, aga niisugustel keerulistel aastatel nagu praegu tahavad põllumehed kõigepealt näha, mis ja kuidas põllul kasvab.

Soovitaksin neile siiski järgmist: kui teravilja hind jõuab tasemele, mis katab kulud ja annab midagi ka leiva peale, fikseerida sellega neljandik või kolmandik saagist. Muidugi võib hind olla sügisel veel kõrgem, aga võib juhtuda ka vastupidi.

Seega: ehkki seakasvataja võib loota, et sööt sügisese saagikoristuse järel odavneb, ei pruugi see nii olla.

Täpselt nii. Kõik sõltub suuresti sellest, missugune teraviljasaak nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt tuleb ja mis toimub mujal maailmas. Kui Venemaal on samasugune aasta nagu mullu ja sealt ei ekspordita mujale kilogi, siis maailmaturul hinnad ei lange, vaid hoopis tõusevad.

Kust Farm Plant oma vilja toob?

Kõik tuleb Eestist. Tõsi küll, kui praegu söödavajadus mingil põhjusel hirmsasti kasvaks, peaksime toorainet tõenäoliselt väljast juurde tooma. Sellise olukorra tekkimine on siiski küsitav: kui lisada teravilja niigi kõrgele hinnale üle mere toomise kulud, ei jõuaks keegi selle eest maksta.

Tavaliselt jätkub Eesti viljast suve lõpuni, aga praegu pakutakse ainult väikseid koguseid. Ma ei mäletagi teist sellist aastat. Kui sekkumiskokkuostu ladusid poleks aasta algul odrast tühjaks müüdud, oleks olukord veel kurvem.