Kuidas toime tulla loodusele võimalikult vähe kahju tehes? Sellele küsimusele otsivad juba üle kümne aasta vastust Saksamaa Salzwedeli linna lähedal Poppau küla külje all elava Sieben Lindeni ökokogukonna liikmed.
Ökokülas valitseb loodussõbralik eluviis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taimetoit, põhumajad, päikesepaneelid, puu- ja juurviljaaias töötamine, vee säästmine ning palju muud, millele luksuslikes tingimustes elav lääneeurooplane sageli tähelepanu ei pööra, on ökoküla loomulik osa. Lihtne niisugune elu muidugi pole.
Liitumiseks prooviaeg
Gaby Bott, kes on Sieben Lindeni ökokülas elanud seitse pool aastat, nendib, et esimestel aastatel võeti uusi roheliste vaadetega inimesi kogukonda vastu kergemini kui praegu.
«Kui mina siia tulin, oli külas 25 elanikku. Paari päeva pärast otsustasin siia edasi jääda ja võisingi kohe seda teha,» meenutab ta. «Praegu on meil kehtestatud aastapikkune prooviperiood, mil tuleb inimesel end varasemate olijate ees tõestada. Selle aja jooksul otsustab 80 täiskasvanust ja 30 lapsest koosnev suur pere, kas nad saavad ja tahavad temaga koos elada.»
Gaby Botti määratluse järgi tähendab ökoküla teistsugust eluviisi ja teistsuguste majade ehitamist. Ta räägib, et küla asutajad soovisid selle rajada niisugusse kohta, kus oleks võimalik tegelda põllumajandusega.
«Siit kilomeetri kaugusel asuva 160 elanikuga Poppau küla ümbruskond on ökokülaks ideaalne paik,» kinnitab naine ja lisab: «Valikule aitas kaasa ka see, et siin oli varemgi farm. Selle hooned tuli lihtsalt uuesti üles ehitada.»
Palju tühja maad
Sieben Lindeni ümbruskonna infrastruktuur on kehvapoolne ja noortele seal tööd ei jätku. Ökoküla elanikele see hõredalt asustatud piirkond aga sobib ning seal käib pidev ehitustöö: parajasti on pooleli suure maja rajamine.
«Tulevikus võib meie külas elada ligi 300 inimest,» ütleb Gaby Bott. «Oleme endale maad juurde ostnud: esialgu kuulus meile 50, nüüd aga 77 hektarit.»
Külas elatakse ka vagunelamutes, kuid see on pigem ajutine lahendus, kuni uued majad valmivad. Tänavu alustatud hoonesse kolib elama 15 inimest ja see peaks valmima tuleva aasta aprillis.
Väga suurt vabadust ei saa kogukonna liikmed maju ehitades nautida, sest nemadki peavad arvestama Saksamaal hoonetele kehtestatud ettekirjutustega.
Suurim põhumaja
Sieben Lindeni ökokülas asub Euroopa suurim, kolmekorruseline põhumaja-korterelamu, mis valmis 2004. aastal.
Gaby Bott tõdeb, et põhupallidest ja savist on maju ehitatud juba 150 aastat, sellest hoolimata tuli nende kogukonna liikmetel niisuguse stiili mõistlikkuse tõestamiseks ja maja ehitamiseks kulutada palju raha ja energiat.
«Alles selle aasta algusest ei pea inimene, kes soovib Saksamaal endale põhumaja ehitada, enam ehitusametis kaua luba ootama, sest meie näide on olemas,» nendib ta.
Uute asjade proovimine ja heade saavutuste teistega jagamine ongi ökoküla üks põhimõte.
«Tänu ülemaailmsele ökokülade võrgustikule oleme ühenduses 160 külaga. Seetõttu ei pea me alati kõike ise välja mõtlema, vaid võime uurida, kuidas üht või teist mujal tehakse,» lausub Gaby Bott.