Mullu neljandas kvartalis pööras kaks aastat allapoole liikunud ehitushinnaindeks nina taas üles. Ehkki tõus oli pisike, loodavad ettevõtjad, et vähemalt alla omahinna nad enam töötama ei pea.
Ehitajatele terendab kahjumi lõpp
28. jaanuar 2011, 16:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti arvutatav ehitushinnaindeks näitab seda, kui palju muutub hoonete rajamise maksumus ehitusplatsi otsekulude tasemel. Selles kajastuvad tööjõud ning ehitusmasinad ja -materjal, mitte aga näiteks omanike kasumisoov.
Nii aasta- kui kvartalivõrdluses 0,6-protsendise hinnatõusu suurimaks mõjutajaks sai eelmise aasta lõpul ehitusmaterjal, mis kallines 0,6 protsenti. Täpselt sama suure tõusu tegi ka tööjõukulu, kuid et selle osa indeksis on väiksem, jäi mõju pisemaks. Ainus langeja oli kolmanda kvartaliga kõrvutades ehitusmasinate hind (0,8 protsenti), kuid aastavõrdluses kerkis ka see 0,9 protsenti.
Kui tööjõu maksumuse kasvu polnud «Sakalaga» rääkinud ehitusettevõtjad seni eriti märganud, siis materjalide hinna tõusu on tunda saanud kõik. Seda omakorda tõukab peamiselt tooraine ja energia kallinemine, aga oma rolli mängib ka asjaolu, et kriisi ajal tõmmati tootmist koomale ja müüdi laod tühjaks.
«Mõnda materjali tehakse praegu ainult ettetellimise peale,» rääkis osaühingu Silindia juht Toomas Perve. «See tõstab veohinda ja muudab tarneajad ebakindlaks.»
Põhjast tulles minnakse ikka üles
Metallkonstruktsioone valmistava Viljandi Metalli juhatuse liige Jaak Sulg nimetas materjalide hinna tõusu põhjuseks ka tõika, et masu põhjas müüsid paljud tootjad alla omahinna, soovides ettevõtet hullema möödumiseni vee peal hoida. Viljandi Metallilgi tuli mullu umbes pool aastat täita tunamullu madalate hindadega sõlmitud lepinguid.
«Nüüd üritame hinda tõsta,» lausus Sulg. «Eks kõik püüa kahjumlikku tegevust lõpetada.»
See suundumus kehtib peale materjalitootjate ka ehitajate kohta. Nende üliodavad pakkumised valmistasid omavalitsustele ja riiklikele tellijatele mõnda aega suurt rõõmu, sest tundus, et kukrus leiduva rahaga saab ära teha tunduvalt rohkem kui plaanitud. Tegelikult lõppesid sisse programmeeritud kahjumiga tööd sageli enne, kui objekt valmis sai, ja nii mõnelgi puhul läks ettevõtmine kavandatust hoopis kallimaks.
«Tellijad ei mõelnud, kas nii odava hinnaga saab üldse ehitada,» tõdes Toomas Perve.
Ehituste pooleli jäämise kõrval oli sooduspakkumistel teinegi ebameeldiv tagajärg: paljud ehitusfirmad läksid pankrotti. Kõige suuremat survet pidid taluma allhankijad, näiteks elektri-, ventilatsiooni- ja torutööde firmad.
Aktsiaseltsi Electrum juhataja Peeter Kuusk nentis, et ka püsima jäänutest teenis möödunud aastal kasumit vaid mõni üksik — kui üldse keegi. Tema hinnangul peaksid ehitushinnad kevadel kiiremini tõusma hakkama, kuid lisaraha alltöövõtjateni jõudmine võtab ilmselt rohkem aega.
«Esmajoones paraneb materjalitootjate, hulgimüüjate ja peatöövõtjate olukord,» arutles ta. «Teisest küljest on alltöövõtjaid kõvasti vähemaks jäänud ja kui neid enam kuskilt võtta pole, võib ka nendele makstav raha suureneda.»
Palgasurve kipub naasma
Toomas Perve arvates saab ehitushinna tõus suurema hoo sisse aasta teisel poolel, sest siis hakatakse kulutama saastekvootide müügist saadud raha ning jätkuvad suured Euroopa Liidu finantseeritavad projektid.
«Kui hangete vaidlused lõpevad ja läheb suureks tee-ehituseks, tõuseb nõudluse tõttu kohe killustiku, liiva ja asfaldi hind,» rääkis Perve. «Ka tööjõud kallineb, sest muidu lähevad inimesed lihtsalt ära.»
Kvalifitseeritud tööjõu puudus hakkas mitmes ehitusettevõttes end juba mullu tunda andma ja euro tulek võib lahkuma sundida veelgi suurema hulga spetsialiste. Nimelt on nüüd eriti selgelt näha, kui suured vahed meie ja Põhjamaade palkades valitsevad.
«Kui Soomes ja Rootsis makstakse tunnist üle kümne euro, siis meil kolm, neli või viis eurot,» nentis aktsiaseltsi Pärlin tegevdirektor Enno Pikkpõld.
Peeter Kuusk mitmekordses tasuvahes suurt ohtu ei näinud, sest tema sõnul töötavad need, kes on äraminekust huvitatud, juba niikuinii Soomes.