Mida arvab meie esimesest presidendist Henn Latt? Küsimus võtab mehe mõtlikuks.
«Seistes 1988. aastal tema oletatava matmiskoha juures, ütlesin talle: «Sa tegid kõik, et oma rahvast säästa»,» lausub Latt. «Täna lisaksin sõnad «võib-olla». Ühed küsivad, miks ta tegi niimoodi. Teised jälle arvavad, et kui omal ajal oleks konfliktiks läinud, oleks Eesti lihtsalt ära pühitud.»
Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas ja suri 18. jaanuaril 1956 Kalinini oblastis Buraševos.
• Juristihariduse saanud Päts oli Päästekomitee esimees, esimene valitsusjuht ja riigipea.
• Eestist 1940. aasta juuli lõpul koos perekonnaga küüditatud Konstantin Päts arreteeriti Ufas, kui puhkes sõda Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel.
• 1954. aasta detsembris toimetati president saladuskatte all Eestisse Jämejala psühhoneuroloogiahaiglasse, kuid kuuldused tema kodumaal viibimise kohta hakkasid levima.
• Kalinini oblastis Buraševo psühhoneuroloogiahaiglas hakati Konstantin Pätsi haiguslugu kirjutama 1. jaanuaril 1955.
• 1956. aasta 18. jaanuaril president suri ja maeti haigla kalmistule.
• President Konstantin Pätsi säilmed maeti Eesti muinsuskaitse seltsi korraldusel Tallinna Metsakalmistule 21. oktoobril 1990.
Henn Latt, miks te Buraševo-sõidud ikkagi ette võtsite?
Mul pole midagi varjata. KGB-s olles ei määranud ma kellegi saatust ega kirjutanud alla ühelegi surmaotsusele. Saage aru, siis polnud enam sellised ajad. Aga plekk on mul küljes surmani — sellest ma ei vabane.
Ma ei saa Venemaalt pensioni ja Eesti oma on ka väike. Mulle pole Buraševo käigu eest antud ei aumärki ega raha. Pole öeldud aitähki. Ma pole midagi saanud!
Vastan Gustav Naani sõnadega. Tema ütles kord, et iga mees tahab korra elus ratsutada tiigri seljas, olgu või näoga saba poole. Selle paneks mina endale motoks. Omal ajal ei mõelnud ma kõige selle peale. Küllap tahtsin ka midagi ära teha. Olla elus ükski kord õiges kohas. Mul oli see võimalus.