Armsat Eesti krooni jääb meenutama uhke hõberaha

Ehtekunstnik Kärt Summataveti kurvastuseks hakkab müntide tiraaž juba otsa saama. Ta soovib kõigest hingest, et õnnetoova sümboliga mitmetähenduslik ja ainulaadne hõbemünt oleks võimalikult paljudel.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti Pank laskis välja kolm meenemünti, et jäädvustada Eesti krooni. Neist ühe, kodarraha kujuga mündi on kujundanud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia teadur Kärt Summatavet.

25-kroonine hõbedast meenemünt on pühendatud Eesti ajaloole. Kärt Summataveti sõnul on viimase Eesti krooni kujundamine kunstnikule väga vastutusrikas ülesanne.

Keeruline lahendus

Mündil kujutatud kaheksakand on rahvapärimuses tuntud kui kaitse- ja ravimärk, kuid sel on teisigi tähendusi.

«Peitsin mündi kujundusse ka ühe isikliku mõtte,» rääkis kunstnik. «Mündi esikülg on pühendatud meestele, kes hoiavad ja arendavad meie riiki, tagakülg aga naistele, kes hoiavad au sees meie kultuuri ja õpetavad lastele pärimuses peituvaid väärtusi.»

Kunstniku sõnul on koos Soome rahapaja ja disainer Erkki Vainioga saavutatud mitu uuenduslikku tulemust. Näiteks pole varem kusagil maailmas mündi sisse löödud nii keerulise kujuga auke.

«Pank soovis, et Eesti viimased kroonid oleksid midagi erilist,» ütles Summatavet. «Katsetasime enneolematuid lahendusi, mis huvitasid mind ennast ja millega Soome rahapaja tuli põnevusega kaasa.»

Samasse komplekti kuuluvad 50- ja 100-kroonine hõbedast meenemünt. Esimene neist on pühendatud Eesti loodusele ning selle on kujundanud Leonhard Lapin. 100-kroonise kullast meenemündi on kujundanud Hannes Starkopf ja see on pühendatud Eesti inimesele.

Uus eriala

Õppejõud Kärt Summatavet juhib Viljandi kultuuriakadeemias järgmise aasta sügisel tööd alustavat rahvusliku metallitöö eriala. See on uudne ning Eestis ainulaadne ehtevalmistamisele, metallvormidele ja sepistööle keskenduv õppekava.

«See on fantastiline, et kultuuriakadeemias on sellised lennukad ja visionäärsed töötajad, kellega saab midagi uut ja enneolematut luua,» on Summatavet rahul.

Eriala eesmärk on koolitada rahvusliku metallitöö ajalugu, kompositsioonivõtteid ja tehnoloogiaid tundvaid professionaalseid käsitöömeistreid. Õppimine käib päevases vormis ja kestab neli aastat.

Tagasi üles