Viljandi suurim roosikasvataja Vello Pille tunnistab, et üha kallimaks muutuv kütus sunnib teda äri koomale tõmbama.
Roosikasvataja tõmbab kulusid koomale
24. september 2008, 10:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kevadel vara ja sügisel hilja pole enam mõtet roose kasvatada. Hinnatõusud on olnud nii suured, et nendega ei jõua kaasa minna,» tõdeb osaühingu Viljandi Piko omanik Vello Pille, kel on praegu kolmes kasvuhoones ühtekokku tuhandel ruutmeetril 60 000 - 70 000 roosi.
Sama palju on Pillel sirgumas tulpe ja nendega on tema sõnul tunduvalt tulusam tegelda.
«Tulbid kasvavad mul elumaja keldris päevavalguslampide all. Nad vajavad vähe valgust ja küttele kulub ööpäevas kõigest kilovatt või kaks,» põhjendab ta. «Kui sügisel roosidega lõpetan, algab töö tulpidega. Neid tuleb jõuludest emadepäevani.»
Pärjategijast lillemüüjaks
Ärimeheteed alustas 48-aastane Vello Pille Vene ajal pärjategijana. Lisaks sellele oli ta Viljandi turul Pärnu rajooni Lenini-nimelisele kolhoosile kuuluvas lilleputkas müüja.
«Kui nemad siin tegevuse lõpetasid, võtsime sõbraga äri üle. Kui sõber loobus, jäi see minu perefirmaks,» meenutab mees.
Lillede kasvatamisel on Vello Pille parem käsi olnud abikaasa Rita ning oma panuse on andnud ka nende kolm last, 19-aastane Mailika, 17-aastane Annika ja 15-aastane Siim. Tütred käivad ka Viljandi Piko poodi palgatud müüjale vabu päevi andmas.
Vello Pille märgib, et tema ettevõte, mis alustas teeninduskooperatiivina, sai 16. septembril juba 19 aastat vanaks.
«See oli üldse kolmas firma, mis Viljandis registreeriti. Siis anti ka luba rajada suurem kasvuhoone,» räägib ta. «See sai valmis 1994. aastal.»
Mood aina muutub
Vello Pille nendib, et Hollandi lillekasvatajatega on tal võimatu võistelda. Seetõttu ta lilli enam hulgimüüjatele ei paku ning müüb neid põhiliselt oma Viljandi turu juures asuvas poekeses.
«Mõtlen eelkõige tavalisele Viljandi inimesele, kes on väga hinnatundlik,» lausub ta ning jätkab: «Et enamiku poes müügil olevatest lilledest kasvatan ise, saan kiiresti rahuldada nende klientide soove, kes tahavad suures koguses ühesuguseid roose või tulpe.»
Poe kasum tulebki Pille sõnul enda kasvatatu müügist.
Vello Pille rõhutab, et turul püsimiseks tuleb olla kogu aeg kursis rahva soovidega.
«Sellega on nagu rõivamoega: igal aastal tuleb midagi muuta,» tõdeb ta. «Praegu on kõige populaarsemad suurte õitega kobarroosisordid, alles hiljaaegu sooviti aga enim väikese õiega sorte, mis püsivad vaasis hästi kaua.»
Moevooludega üha kaasa sõuda pole lillekasvataja ütlemist mööda sugugi lihtne - uute sortide leidmine ja istutamine võtab ju aega.
Rohkem rutiin kui romantika
Oma lilleäri pidamine tähendab Vello Pille jutu järgi kõva rabelemist.
«Kell 5.30 ärkan. Avan oma poe ise. Sätin kauba letile, kujundan turu põhjal hinnad. Õhtul lõpetan poes mõnikord alles kaheksa paiku. Päevas käin seal ka mitu korda,» kõneleb ta.
Õied valmistab poodi viimiseks ette - lõikab, sordib ja pakib - abikaasa.
Rita Pille ütleb, et tema töö helgem pool on võimalus kokku puutuda uute põnevate sortidega ning nende leidmiseks pakub suurepäraseid võimalusi internet.
«Tõsi, jutt, mis seal kirjas on, ei tarvitse olla päris õige. Tõde selgub alles hiljem, kui lilled on juba kasvama pandud. Ka sama tulbisorti iseloomustavad eri Hollandi firmad väga erinevalt,» räägib ta ning nendib, et seepärast tellivad nad uusi sorte algul vähe.