/nginx/o/2010/12/10/481824t1h1068.jpg)
Kolmapäeval esitlesid filmitegijad Viljandi pärimusmuusika aidas keskkonnaameti tellimusena valminud teost «Looduskaitse lugu», mida hakatakse näitama nii televisioonis kui keskkonnahariduse keskustes.
Linastus looduskaitse lugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osaühing Meediatee oli kolmapäeva pärastlõunaks pärimusmuusika aita kutsunud eelkõige noori. Neile olid mõeldud ka pärast dokumentaalfilmi linastumist välja kuulutatud õpitoad, kus tutvustati õppimisvõimalusi, kotkaste uurimist ja mikroskoobi all avanevat elurikkust.
Noortele mõeldes oli kavandatud ka ürituse algus: Jakobsoni gümnaasiumi väitlejad esitasid seal poolt- ja vastuargumente teemal «Looduskaitsealade juurdeloomine pole õigustatud». Omajagu tõde oli mõlema poole väidetes.
Muusikapaladega astusid laval üles Mari Kalkun ja Tanel Kadalipp, kelle loodud helindid kõlavad ka «Looduskaitse loos». Seejärel võiski publik süveneda tunniajase filmi vaatamisse.
«Looduskaitse loo» autori ja stsenaristi Kersti Kruška sõnul oli Viljandis filmi esimene avalik esitus — varem on seda näidatud vaid keskkonnaameti töötajatele. Veelgi laiem ring saab seda näha täna kell 13.25 Eesti Televisioonis.
Film on tehtud keskkonnaameti tellimusel Eesti looduskaitse 100. aastapäevaks. Juba varem on sama projekti käigus valminud 60 lühikest meelelahutuslikku videoklippi, mille näitamine hakkab Eesti Televisioonis juba lõpule jõudma. Kersti Kruška sõnul hakkavad klipid venekeelse tõlkega õige pea jooksma ETV2-s.
Kui lühikesed videolood on nendele vaatajatele, kes looduskaitsest suurt midagi ei tea, siis film «Looduskaitse lugu» on mõeldud huvilistele, kes soovivad rohkem teemasse süveneda.
«Film algab Vaika saarte linnukaitseala loomisest ja toob meid tänapäeva välja,» kõneles Kersti Kruška. «Pikemad lõigud räägivad ohustatud liikidest, nagu kõre ja Euroopa naarits. Seal on ka merikotka edulugu.»
Pikemate teemade vahele on põimitud lühemaid lõike Eesti rahvusparkidest, põlismetsadest, rabadest ja pool-looduslikest kooslustest.
Filmi tegemist alustas Valgas tegutsev osaühing Meediatee kevadel ning suvi läbi käisid operaatorid Māris Maskalans ja Arvo Vilu eri paiku üles võtmas. Filmi tegemisse oli haaratud kümmekond inimest.
«Viljandi valisime esitluse kohaks sellepärast, et see on väike linn, kuid sugugi mitte Eesti ääreala, pigem hoopis keskpaik,» rääkis Kruška.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kuke hinnangul on valminud film päris hea kontsentraat Eesti looduskaitse sajast aastast.
«Seal on sees meie edulood, valupunktid ja plaan, kuidas edasi liikuda,» lausus ta. «Arvan, et kui seda näidata inimesele, kes pole kunagi midagi kuulnud Eestis looduskaitsest, saab ta hea ülevaate.»
Nii film kui lühikesed klipid peaksid jõudma ka rahvusparkide ja keskkonnahariduse keskustesse. Sealsed töötajad saavad neid näidata kõigile soovijatele.
Filmi ja videoklippide tegemist rahastas keskkonnainvesteeringute keskus.