Maletaja viis lemmikharrastuse tunniplaani

Malemäng, mida Heldur Valgmäe on õpetanud nii maagümnaasiumis kui spordikoolis, on olnud tema elu suurim kirg ja kutsumus. Foto: Peeter Kümmel

Teisipäeval tähistas 80. sünnipäeva Heldur Valgmäe — mees, keda võib nimetada üheks Viljandi maleelu hingeks ja käima panijaks. Ta õpetas seda mängu noortele, algatas praegugi peetava Ilmar Raua mälestusturniiri ja organiseeris paljusid muid malesündmusi. 

Heldur Valgmäe sai malekäigud selgeks pärast Teist maailmasõda Viljandi arve- ja tööstustehnikumis õppides. «Mäletan, et poisid mängisid vahetundide ajal malet. Mina ei teadnud siis veel sellest midagi.

Kui ilmus Paul Kerese «Malekooli» esimene osa, õppisin raamatu järgi selgeks käigud ja mängu enesegi,» kirjeldab ta male juurde sattumist.

1949. aastal lõpetas Valgmäe tehnikumi raamatupidajana, ent asus paariks aastaks ametisse hoopis Kohtla-Järve kaevanduses puurijana.

Male harrastamist jätkas Heldur Valgmäe nii kaevurina kui hiljem sõjaväeteenistuses. Armeest vabanedes naasis ta Viljandisse, kus käis vilgas maleelu, peeti võistlusi ja tegutsesid klubid. Algul oli Valgmäe tavaline nuputõstja, aga ajapikku sai siinse maleelu eestvedajaks.

1973. aastal sai Heldur Valgmäest Viljandi 4. kaheksaklassilise kooli ehk praeguse maagümnaasiumi õpetaja. Esimese klassi õpilased hakkasid tema käe all kohustuslikus korras malet õppima. See oli Eestis ainulaadne. Malekorüfee meenutab, et sai idee Leningradist, kus entusiastid olid malet õpetanud juba aastaid.

Pärast esimese klassi lõpetamist valiti umbes pooled malekursust jätkama. 1976. aastal tehti väikeste majja selleks spetsiaalne klassiruum. 1977. aastal asutati koguni spordiklass. Väljavalitud neljandas klassis oli 39 õpilast — 23 nuputõstjat ja 16 vutimeest.

Heldur Valgmäe suutis malelaua taha meelitada palju viljandlasi. Tema eestvõttel korraldati mitu traditsioonilist võistlust, muu hulgas ka Ilmar Raua maleturniir, mis algusaegadel oli ääretult populaarne.

Tegevmaletajana Heldur Valgmäe päris tippu ei jõudnud, vaid piirdus meistrikandidaadi järguga. Ta on tulnud kaks korda Viljandi malemeistriks ja jõudnud kirimale meistrivõistlustel mitu korda finaali. «Olen rohkem provintsimees — niisama nuppe toginud,» ütleb ta enda kohta.  

Ka tema õpilased pole kõrgeid maletippe vallutanud. «Ilmselt ei lubanud minu treenerivõimed enamat,» arvab ta, ent nendib, et tippmaletajaid kasvatada polnudki tema peamine eesmärk.

Alates 1970. aastate keskpaigast juhendas Heldur Valgmäe maletreeninguid ka Viljandi spordikoolis. Tõsi küll: seal hingekirjas olnud käisid maleõpet saamas maagümnaasiumis. «Tegin noortega väga tõsiselt trenni neli korda nädalas. Male kõrval oli olulisel kohal ka füüsiline treening, sealhulgas korvpall. Igal suvel oli umbes kahenädalane treeninglaager.»

NSV Liidu viimastel aastatel jäi spordikoolis töö soiku. Heldur Valgmäe ütleb, et lõpetas seal maletreeningud, sest noorte huvi selle ala vastu jahenes ning riigi toetus kadus.

«Sain aru, et on aeg lõpetada. Olin spordikoolis maleõpetajana ametis olnud 16 aastat,» räägib ta.

Eesti praegusest maleelust kõneldes on Valgmäe veidi kurb. Erinevalt mõne aastakümne tagusest ajast, kui televiisorist tuli malesaateid ning «Spordilehes» ja «Kehakultuuris» olid malerubriigid, jagub sellele alale nüüd tema arvates tähelepanu napilt.

Viljandimaa maleelu peab Valgmäe väga loiuks — üksnes Suure-Jaanis olevat see elavam. «Viljandi koolides leidub küll igasuguseid ringe, aga nende hulgas pole ühtegi, milles tegeldaks mõttespordi — male või kabega,» kahetseb ta.