/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2008/09/18/75480t1h7368.jpg)
Valitsuse kava suurendada öömajateenuse käibemaksu sunnib ettevõtjaid vähendama oma kasumlikkust või tõstma hinda, ent praeguses olukorras pole õieti võimalik kumbki.
Käibemaks vajutab majutajate selja looka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Plaan kaotada pikka aega kehtinud erisus ja tõsta majutusteenuselt võetav käibemaks viielt protsendilt 18-le tähendaks Viljandimaa juunikuist keskmist majutushinda arvestades, et turistil tuleks 321 krooni asemel välja anda 363 krooni. Ehkki neid arve vaadates ei tundugi muutus esmapilgul kuigi suur, leiavad ettevõtjad, et kallinemine võib osutuda viimaseks koormasse lisatavaks õlekõrreks, millele nende selg enam vastu ei pea.
«Me balansseerime kogu aeg piiri peal,» tõdes Grand Hotel Viljandi suhtekorraldusjuht Mart Salumäe.
Viljandi esindushotelli eestkõneleja ei jaga küll mõne Tallinna kolleegi arvamust, nagu tähendaks käibemaksu tõus automaatselt Soome ja Rootsi turistide Lätti suundumist, ent nentis, et odavaks sihtriigiks Eestit enam pidadada ei saa.
«Kõnealune väike maksukoormuse suurenemine pole selle ainus põhjus,» selgitas Salumäe. «Kallinenud on kütus ja sellest tulenevalt transport, samuti teenused, tarbekaubad ja palju muud. Nii ongi külaliste vool Soomest oluliselt vähenenud ja isegi Eesti turistil pole rahaliselt palju vahet, kas puhata Viljandis või mõnel soojal maal.»
Keskpõrandale kokku
Turismiettevõtjad ütlevad nagu ühest suust, et maksumuudatusest tulenevat hinnatõusu külastajale üle kanda pole võimalik, vähemalt mitte täielikult. Kliendid on niigi hinnatundlikud ja Viljandimaa majutusettevõtete täitumus ohtlikult väike.
Näiteks Viljandi kalleimas hotellis Grand Hotel Viljandis on see vaid 25 protsenti ja ka suvel ei ületa eriti 30 protsenti, mida peetakse tasuvuspiiriks. Maakonna keskmised näitajad jäävad aga isegi sellele tasemele alla: ehkki olukord on mullusega võrreldes natuke paranenud, oli aasta esimesel poolel hõivatud vaid 22,6 protsenti tubadest.
«Iga väiksemgi hinnatõus on hullusti tunda,» lausus Kaare puhkemaja omanik Laivo Viikmaa. «Kui ehitussektoril paremini läks, oli vähemalt töömehigi ööbimas, aga nüüd ei toimu siin suurt midagi.»
Samas ei saa ettevõtjad kogu maksutõusu enda kanda võtta, sest nende kaugas on sageli liiga kõhn. Nii plaanibki enamik uuele maksumäärale katte leidmiseks tõsta hinda ja vähendada ühtlasi kasumlikkust.
«Eks need kaks teed saa keskpõrandal kokku,» arvas Mart Salumäe.
Areng seisma ei jää
Männimäe külalistemaja juhataja Rait Sulg pakkus, et ööbimisteenus võib hakata maksutõusu tõttu isegi kahjumit tootma. Seega tuleb firmal teenida kasumit mujalt, näiteks ruumide väljarentimise, seminaride ja toitlustamisega.
Sulg ei soostunud nimetama külalistemaja täpset täitumusprotsenti, kuid sõnas, et tänu odavamale hinnaklassile on see parem kui Grand Hoteli 25.
«Pakume sageli majutust komandeeringus olevatele töömeestele - õnneks pole ehitusbuumi lõpp ennast meil veel tunda andnud,» kõneles ta.
Junsi puhkekeskuse juhataja Aimar Kuill rääkis, et seni pole firma eriti majutusega tegelnud ja seepärast ei ole ka maksutõus talle praegu aktuaalne. Samas kavatseb keskus hakata lähiajal korda tegema vana maja, kuhu soovib ehitada 12-24 ööbijat mahutavad toad.
«Maksutõusu pärast me äri arendamist ei lõpeta, ehkki see meile hästi ei mõju,» kinnitas Kuill. «Kliendilt rohkem raha võtta ei saa, aga ka kasumist ei tahaks praegusel raskel ajal loobuda.»