Laupäeval alustas Ugala hooaega Anton Tšehhovi näidendiga «Kolm õde», mille tõi lavale Peeter Tammearu, ja enne aastavahetust ootab ees veel neli esietendust.
Maramaa elust poksi ja grafitini
«Sakala» palus lavastajatel ja autoritel tänavusi uuslavastusi tutvustada.
Toomas Suuman, «Linnapea».
Lavastaja Andres Lepik.
Esietendub 4. oktoobril suures saalis.
Andres Lepik: «Tegemist on dramaturgiliselt väga tugeva materjaliga Viljandist ja selle linnapeast August Maramaast, ajast, mil Viljandi oli veel pisike, umbes 6000 elanikuga, piirnes ühelt poolt Tallinna ja Jakobsoni tänavaga ning ulatus lossimägedeni. Näidendis kõneldakse, kuidas see linn kasvab ja areneb kuni Teise maailmasõjani.
Toomas Suumani «Linnapea» on dokumentaalsetel alustel fantaasiamäng. Meid aitab konsultandina Heiki Raudla ja nõustab ka Viljandi muuseum.
Ott Aardam, «Poks».
Lavastaja Ott Aardam.
Esietendub 18. oktoobril suures saalis.
Ott Aardam: «Loo kesksed tegelased on kaks varateismelist poissi, keda elu sunnib midagi ette võtma, et oma füüsilist vormi parandada. Lähedane inimene vajab kaitset. Jõud annab võimu ja üleolekutunde. Kust saada aga tarkus nendega ümberkäimiseks?
Vägivallas on noorte silmis sageli midagi veetlevat, ligitõmbavat. Püüame selle lavastuse kaudu selgusele jõuda, kust läheb piir kakluse ja enesekaitse, jõudemonstratsiooni ja ellujäämisinstinkti vahel.
«Poks» ei ole sünge lugu sügelevate rusikatega jõhkratest noormeestest. Need poisid käivad korralikult koolis, õpivad neljadele-viitele, mõnikord kolmedele, harva ka halvemini. See on lugu mehelikkusest ja meheks kasvamisest.
Kõiki naistegelasi mängib Luule Komissarov ning esimest korda näeb laval koos kõiki kolme uut Ugala näitlejat, Juss Haasmat, Andres Oja ja Martin Milli.
Gerald Sibleyras, «Grafiti».
Lavastaja Taago Tubin.
Esietendub 29. novembril väikeses saalis.
Taago Tubin: «Abielupaar Lebrun on äsja kolinud uude korterisse eliitlinnaosas. Ühel hommikul on nende maja liftiseinale ilmunud neid mõnitav kritseldus. Kes on selle taga ja mis eesmärgil?
Gerald Sibleyras' 2004. aastal kirjutatud näidend «Grafiti» esindab Prantsuse tänapäeva dramaturgiat. See on satiiriline komöödia, mis naeruvääristab sotsiaalset viisakust, poliitilist korrektsust ning keelekasutust, mis inimestele seebiseriaalidest, reklaamidest, jutusaadetest, populaarteaduslikest sarjadest ja seltskonnaajakirjandusest külge hakkab.
Silvia Soro jõulunäidend «Inetu pardipoja» ainetel.
Lavastaja Oleg Titov.
Esietendub 12. detsembril suures saalis.
Silvia Soro: «Ugala jõululavastuse lõplik pealkiri selgub peagi. Loo aluseks on Hans Christian Anderseni igihaljas «Inetu pardipoeg». Tegemist on tuntud muinasjutuga tõrjutud pardipojast, kellest endalegi ootamatult kasvab imetlusväärselt ilus luik.
Oleme selles loos suurendanud mitme Andersenile vähe tähtsa tegelase rolli. Näiteks kass, kõigi lindude suurim hirm, saab inetu pardipoja kõrval teiseks peategelaseks. Selgub, et peale küünte ja kavaluse on temalgi kõrgelennulised unistused ning talumatu üksilduse korral võib temast pisikesele pardile hea sõber saada.
ESIETENDUSED
Ugala 89. hooaja esimese poole esietendused:
• Anton Tšehhovi «Kolm õde» 13. septembril suures saalis.
• Toomas Suumani «Linnapea» 4. oktoobril suures saalis.
• Ott Aardami «Poks» 18. oktoobril suures saalis.
• Gerald Sibleyras' «Grafiti» 29. novembril väikses saalis.
• Silvia Soro jõululavastus 12. detsembril suures saalis.
Allikas: Ugala