Afgaani tüdruk õhtul välja lõbutsema ei lähe

Kui Eesti piiga läheb laupäeva õhtul ööklubisse tantsima, siis Afganistani neiule ei tule niisugune asi mitte pähegi. Tema näiteks loeb selle asemel kodus raamatut.

Läänelik vabameelsus on usklikus Afganistanis mõeldamatu, kuid kombluspolitsei nagu mõnel teisel araabia maal seal ka ei varitse. Eluolu on siin omamoodi.

Afganistani haridusministri nõunikuna töötav Elay Ershad on naine, kes põgenes omal ajal perega Talibani eest. Ta elas aasta Valgevenes ja Usbekistanis ning kümme aastat vabameelses Hollandis. Kui Afganistanis riigikord muutus, tundis ta, et tahab tagasi tulla.

Ershad on rahvuselt puštu ja tema abikaasa tadžikk, kes töötab samas ministeeriumis. Nende kaks tütart, 12-aastane Nilofar ja 17-aastane Nilab, käivad koolis. Neile oli kodumaale naasmine olnud tõeline šokk: ei tohtinud enam kanda harjumuspäraseid rõivaid ega veeta vaba aega nii, nagu süda ihkas.

«Lapsed nutsid ega tahtnud siia jääda,» meenutab ema. «Oma tuleviku otsustavad nad ise. Lapsed tahavad minna õppima Ameerika Ühendriikidesse, üks soovib saada arstiks, teine advokaadiks.»

Ershad räägib, et afgaani mehed võivad õhtuti kodust väljas isekeskis aega veeta, näiteks restoranides või piljardisaalis käia, afgaani naistele on see aga keelatud.

Kuidas siis afgaani noored üldse kokku saavad? Ershad ütleb, et näiteks päeval tänaval kohtuvad ja õhtuti siis vestlevad telefonitsi. Kohtutakse taas ja taas, kuni lõpuks suhe kena kombe kohaselt abieluni tüürib. Abielu välismaalasega pole välistatud, kuid seejuures on omad reeglid ja nõudmised.

Endiselt korraldatakse ka vanemate määratud abielusid, seda enamasti maapiirkondades. Väidetavalt jääb aga tüdrukule alati õigus pakutud peiust ära öelda.

Sooliste küsimustega puutub Ershad kokku iga päev, sest nõustab ministrit just neil teemadel. Üks valupunkt on naised, kel tekib raskusi perega ja kes seetõttu end põlema panevad. Muresid põhjustab ka vananenud komme, et afgaani mehel võib olla mitu naist. Säärased naised on tihti äärmiselt allaheitlikud ning mehed kipuvad neid halvasti kohtlema.

«Raskete pereprobleemide käes kannatavad naised on sageli hariduseta ega oska enese eest seista,» tõdeb haridusministri nõunik. «Minu üks peamine tööülesanne on edastada võimalikult paljudele afgaani naistele sõnum, et väga oluline on käia koolis ja end harida.»

Ershadil endal on elus vedanud. Nagu ta lisab, ei ole tema abikaasa kunagi kurtnud, et naisel ei sobi tööl käia ja veel vähem koos meestega ühes ruumis ametiasju ajada.

Ershad ei muretse ka oma tütarde pärast, sest Kabul on tema arvates ohutu linn - välismaalasigi toimetab seal kohalike seas rahulikult ringi.

«Õnnetusi muidugi juhtub,» lisab naine siiski. «Mida suurema valve all keegi liigub, seda tõenäolisem on rünnaku sihtmärgiks sattuda.»