«Afganistanis pole turvalisusega praegu kõige paremad lood,» vastab Ameerika Ühendriikide kindralmajor Robert W. Cone «Sakala» pärimisele riigis valitseva olukorra kohta.
Armeejuhid usuvad riigi tulevikku
12. september 2008, 10:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Situatsioon on tõsine,» tõdeb ta. «Statistika näitab olukorra halvenemist võrreldes eelmise aastaga. Siiski arvan ma, et liitlasväed pole siin oma positsiooni kaotanud.»
Cone on väejuhatuse eesotsas, koordineerides liitlasvägede juhtimise üleminekut kohaliku võimu kätte. Ta märgib, et lahingutes hukkunute arv on kasvanud, eriti Afganistani enda armee poolel. Üks selle põhjus peitub asjaolus, et kohalik armee kasvab jõudsalt.
Afgaani armee tähtsus
Augusti keskel seadis Afganistani armee oma ülesandeks rahu tagamise Kabulis. See on esimene julgeolekukohustuste ülevõtmine pärast Ameerika vägede saabumist 2001. aastal, mil kukutati Talibani režiim.
Ajakirjanikega kohtudes rõhutab ameeriklane Cone, et rahu tagamine Afganistanis on rahvusvaheline ülesanne, kuid juhtiv roll selles on siiski Ameerika Ühendriikidel.
Oluliseks nimetab ta ka Afganistani armee panust, mis aina suureneb. Etniliselt kirjus riigis on kohalik armee tema sõnul rahvusgrupiti tasakaalustatud.
Afgaani armee on läbinud palju uuendusi. Paranenud on väljaõpe, varustus ja tasu. Sõduri keskmine palk on siiski samas suurusjärgus teiste elualade esindajate keskmisega: umbes 100 dollarit ehk ligikaudu 1000 Eesti krooni.
Armee kõrval aitab Afganistanis rahu tagada kohalik politsei, mis on Robert W. Cone'i hinnangul märksa kehvemas olukorras kui armee. Lisaks pole politseinikud rahva seas soosingus, mis muudab selle ameti ohtlikumaks kui sõduri oma, eriti lõuna- ja idaregioonides.
Korruptsioon lokkab
Nii kohaliku sõjaväe kui kogu Afganistani üheks suuremaks hädaks peab Cone lokkavat korruptsiooni, mis on sügavalt juurdunud just vanema generatsiooni seas. Seda muidugi julgeoleku- ja narkootikumide probleemi kõrval.
Kabulis asuva ISAF-i staabi ülem, sakslasest kindralmajor Hans-Lothar Domröse nendib, et Afganistan on maailmas narkootikumide tootmises esimesel kohal. Olukorda halvendab tema sõnul asjaolu, et suur osa Afganistani piirist on kontrollimatu.
«Näiteks Afganistani ja Pakistani piir kulgeb peamiselt mägedes ning seal on väga raske aru saada, kummal pool piiri parasjagu asutakse,» lausus Domröse ning lisas: «Pealegi liigub üle selle piiri palju inimesi, nende seas vastaspoole võitlejaid ja teisi kurjategijaid.»
Kui suur võib olla Talibani musterkuju armee, seda Domröse pakkuda ei oska. «Taliban on süsteem väljaspool süteemi,» lisab ta.
Kabuli sõjakooli ülem kindral Mohammad Amin hindab, et Taliban pole praegu nii tugev, kui oli varem. Ta kiidab afgaani mehi, kes tahavad armeesse tulla. Neid on tema andmeil isegi rohkem, kui on võimalik vastu võtta.
2002. aasta mais loodud militaarasutuse juhina tunnustab ta liitlasvägede panust kohaliku armee koolitamisse, tuues teiste hulgast välja USA ja Suurbritannia.
Afganistani armee major Mohammad Shapoor, kes on armees töötanud kolmteist aastat, märgib samuti, et sõjaväelase elukutse muutub riigis üha populaarsemaks.
«Varem Afganistanil sellist armeed ei olnud. Afgaanid soovivad kaitsta oma rahvast ja kodumaad. Me ei taha, et korduks see, mis oli minevikus,» ütleb ta.
Nii liitlasvägede kui kohaliku armee esindajad on ühel meelel, et NATO väed ei tohi veel lahkuda: see pööraks kogu riigi taas kaosesse.
Rahvusvaheliste rahuvalvejõudude pressiesindaja, kanadalasest brigaadikindral Richard Blanchette kinnitab, et niisugust plaani NATO-l pole.
«Olukord on Afganistanis väga raske,» tunnistab temagi. «See on sõda. Sõda terrorismi vastu.»
Blanchette ütleb, et keerulisest olukorrast hoolimata on afgaanide elu parem kui Talibani ajal. Ta ei arva, et rahu poole püüdlemine oleks Afganistanis üks lõputa lugu. «See võib aega võtta küll põlvkondi, kuid usun, et tunneli lõpus paistab valgus.»
SÕDURID
Afganistani armee ulatub eri andmeil 63 000 - 66 000 sõdurini.
• Lisaks treenivad tuhanded mehed end sõjaväekoolis. Tulevikus peaks armee suurenema 120 000 sõdurini.
• Liitlasvägesid esindab Afganistanis umbes 40 riigist 70 000 inimest, neist 33 000 on ameeriklased.
Allikas: NATO