Tohvri metsad on seenelistest pungil

Valgusküllases seenemetsas viibimine pakub rõõmu nii inimestele kui nende neljajalgsetele sõpradele. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui Viljandi inimesed otsustavad sügise hakul seenele minna, ajavad nad autole hääled sisse ning kihutavad otsejoones Tohvrile, linnalähedasse metsa, kus saab peale korjamisrõõmu nautida kaunist luitemaastikku.

Muidugi on see väike liialdus: kindlasti ei talita niimoodi kõik viljandlased. Paljude seenekorjamise kohad on hoopis mõnes teises maakonna metsas või lausa oma suvekodu aia taga.

Viljandist paarikümne kilomeetri kaugusel Tohvri lähedal asuvad Ruunaraipe luited on aga kahtlemata üks populaarsemaid kante, kus seenelised käivad nii saaki nõutamas kui loodust imetlemas. Sageli on kaunis paigas viibimine nendele isegi tähtsam kui korvi täitmine.

Nädalavahetuseti on seenelisi Ruunaraipe luidetel murdu, kuid lõhnav männimets ei ole tühi ka argipäevadel. Ikka hulgub mõni loodusesõber selles kunagises mererannas - Balti jääpaisjärve lained kujundasid need kuni 12 meetri kõrgused luited kümme tuhat aastat tagasi.

Seenemetsas hoiavad inimesed omaette. Kedagi teist märgates liigub seeneline temast eemale ja otsib endale uue raja. Metsas ei kõlba ka käratseda ja asjatult hõikuda.

Kui saagikorjajale satub metsas vastu ajalehefotograaf, siis on kindel, et ta endast pilti teha ei luba - on ju seenelisel seljas tagasihoidlikud metsarõivad ning juuksedki on sageli turris. Hästi ei taha seeneline ka oma nime öelda, sest mets on koht, kus soovitakse privaatsust.

Kui aga nendes kahes asjas järeleandmisi teha, on seeneline meelsasti nõus oma muljeid jagama ja korvi sisu näitama.

Kitsemamplid olid avastus

Esmaspäeva õhtupoolikul oli Tohvri metsas üsna vaikne - küllap oli enamik seenesõpru kodus ametis nädalavahetuse saagi hoidistamisega. Mõni uitaja seal siiski leidus.

«See on meie lemmikkoht,» tunnistas 39-aastane naine, kelle korv oli juba poolenisti seeni täis.

Tema teismeline tütar lisas, et on selles paigas seenel käinud kogu oma elu. Esimest korda oli ta Ruunaraipele sattunud juba neljakuuselt, kui teda kanti kõhukoti sees.

Poolteiseaastane Inglise väikehurt Elli, tõunimega Whippet, on perenaiste ütlemist mööda samuti sellesse metsa kiindunud. Tema kirg on jooksmine. Koerake on õppinud isegi pohlamarju sööma, sest need leevendavad karglemise käigus tekkivat janu.

Viljandlannad käivad Tohvri kandis seenel nii sageli kui võimalik ning sama tähtis kui saak on neile võimalus ennast linnamelust välja lülitada.

«Põhiliselt korjame puravikke ja kukeseeni. Samuti kitsemampleid - neid on siin meeletult!» kõneles naine.

Neid viimasena nimetatud seeni olid korjajad tundma õppinud alles tänavu sügisel.

«Üks memmeke sõitis siit jalgrattaga mööda ja küsis tüdruku käest: «Kas korjate kitsemampleid?»,» jutustas ema. «Tütar vastas, et ei korja. Kodus uurisime aga internetist järele, mis seen see kitsemampel on. Järgmisel korral oskasime neid juba otsida.»

Heaks söögiseeneks tituleeritud kitsemamplit võib toiduks tarvitada ilma kupatamata. Seda võib praadida, hautada ning kasutada salatites ja kastmetes. «Ta on isegi parema maitsega kui kukeseen,» arvas naine.

Ookerkollastes toonides seen sarnaneb valge kärbseseenega ja see on ilmselt põhjus, miks inimesed on teda peljanud. Kitsemampli jala ümber on nahkne rõngas, kuid niisugust kotjat moodustist jala alusel, nagu on kärbseseenel, temal ei ole. Et kitsemamplid võivad kasvada kõrvuti valge kärbseseenega, soovitavad asjatundjad hoolsalt uurida iga korvi pandavat seent.

Korjamine aitab loodust nautida

Paar seenelist lonkis esmaspäeval Ruunaraipe luidete keskele rajatud puhkekoha juures. 62-aastane naine oli ämbrisse pistnud veidi kitsemampleid ning korjanud paar peotäit pohlamarju. Pensionär rääkis, et tema tuli metsa eelkõige loodust nautima, sest talveks on tal seened juba olemas.

«Seenekorjamine teeb metsas viibimise huvitavamaks: siis on kõndimisel mingi eesmärk,» leidis ta.

Esimest korda oli naine Ruunaraipele sattunud mõni aasta tagasi, kui pensionäride seltskonnaga Soomaal ekskursioonil käis.

«Varem ma ei teadnud sellest kohast midagi. Ma lausa ahhetasin, kui esimest korda siia sattusin,» kõneles seeneline. «Nüüd oleme mehega püüdnud igal sügisel siin vähemalt korra ära käia, et lihtsalt looduses olla. Tänagi olin natuke aega pikali seal puude all, kus ilus hall põdrasamblik kasvab.»

Puravikud ja kitsemamplid kavatseb naine marineerida või külmutada, olles neid enne omas mahlas kuumutanud.

Metssead reedavad seenekohti

«Tohvri mets on juba üle kümne aasta põhiline koht, kus meie pere seenel käib, sest see on linnale mugavalt lähedal ja siin on väga ilus vaheldusrikas luitemaastik,» lausus veel üks Viljandist pärit seeneline, 37-aastane naine.

Ta jutustas, et harilikult leiab ta luidetelt ja nende ümbrusest pilvikuid ja kitsemampleid, kuid sel aastal avastas sealt ka üllatavalt palju puravikke. «Kukeseeni on tänavu samuti rohkem kui tavaliselt.»

See, et samas kohas liigub palju teisigi inimesi, ei ole naist seni häirinud. Tema kinnitust mööda jätkub seeni kõigile ning inimesed on metsaaluse ka prahist üsna puhtaks jätnud.

«Muidugi võib juhtuda nii, et satud rajale, kust keegi on veidi varem juba seened ära korjanud. Mõnikord ei ole too seeneline aga näiteks kitsemampleid tundnud ja need saan minna endale lõigata,» rääkis naine. Tema hakkas kitsemampleid korjama umbes viis aastat tagasi ühe tuttava soovitusel.
Nutikas metsaskäija on seeni korjanud ka metssigade tagant.

«Umbes poolteist kuud tagasi avastasin, et metssead käivad tuhnimas samades kohtades, kus kasvab kukeseeni,» jutustas viljandlanna. «Leidsin ühe suure seene täpselt nende üles tuhnitud platsi keskelt. Siis hakkasin neid sigade songitud kohti rohkem uurima ning selgus, et kukeseened kasvasidki kõik samades paikades.»

Naine rääkis, et kuigi tema peres on kõik suured seenesööjad, hindavad nad kõige rohkem ikkagi metsas viibimist ja seenekorjamisega kaasnevat hasarti.

«Pärast koju jõudmist algab juba pisut tüütum osa: hoolimata roidumusest tuleb hakata seeni puhastama, hakkima ja sisse tegema,» nentis ta. Ütleb ju seeneliste õiglane reegel nii, et kes seeni korjamas käib, peab need ka ise sisse tegema.

RETSEPT
Kitsemamplid omas mahlas
• Purki panemiseks sobivad väiksed seenenupud.
• Tõsta kitsemamplid potti, milles on õige natuke vett. Kuumuta, kuni seentest eralduv vedelik neid katab, ning riisu tekkiv vaht.
• Lisa maitse järgi soola, suhkrut, nelki, vürtsi ja tibake äädikat.
• Tõsta kuum keedus purkidesse ja kaaneta kindlalt.
• Sobib hästi jõululauale sügisest metsaskäiku meenutama.

Allikas: «Sakala»