Sel kuul avaldatud Eesti ettevõtete konkurentsivõime edetabelis jõudis Viljandimaalt kõrgeimale, 13. kohale aktsiaselts Bestra Engineering, kes valmistab Päril metallkonstruktsioone, naftapuurtornide seadmeid ja muid masinaid.
Masinatootja osutus maakonna konkurentsivõimelisimaks
4. oktoober 2010, 16:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtluse arendamise sihtasutuse, Eesti kaubandus-tööstuskoja ja tööandjate keskliidu eestvõttel koostatava pingerea väike- ja keskettevõtete kategoorias tuli Bestra Engineering veelgi kõrgemale, kuuendale kohale.
«Eks me ole selleks ka kõik teinud, et olla konkurentsivõimelised ja eksportida,» lausus firma juhataja Hellar Mutle. «Oleme sihiteadlikult ja süstemaatiliselt arenenud suurema kompetentsuse ja spetsialiseerituse poole.»
Mutle tõi esile, et kui Eesti tööstuste keskmine lisandväärtus töötaja kohta on 300 000 krooni kandis, siis Bestra Engineeringus ulatub see 900 000 kroonini. «Nii et me oleme üsna heal positsioonil. Arenguvõimalusi aga veel on: tahame ületada miljoni krooni piiri.»
Kriisi mõjul on olukord Eesti majanduses sedavõrd muutunud, et esimest korda kvalifitseerusid tabelisse ka kahjumis ettevõtted. Viljandimaa masinatootjat see ei puudutanud: tema kõige tugevam näitaja oli 2009. aastal just nimelt kasumi kasv. Ülemöödunud aastaga võrreldes teenis firma üle 6,5 korra rohkem puhaskasumit.
Hellar Mutle sõnul ei maksa raketina suurenenud kasumile siiski ülearu tähelepanu pöörata, sest eelmiste perioodide töö viljad koondusid lihtsalt ühte aastasse. Tänavu ta nii häid majandusnäitajaid ei oota ja loodab, et need püsivad 2008. aasta tasemel.
«Oleme tänavu kõvasti investeerinud, et järgmisteks aastateks valmis olla,» rääkis ta. «Kokku plaanime aasta lõpuks investeerida 12 miljonit krooni ja 8 miljonit on sellest juba kulunud.»
Monopol püsib konkurentsis
Kui Bestra Engineeringu toodang läheb täielikult piiri taha, siis tabelis Viljandimaa firmadest järgmiseks, 39. kohale tulnud aktsiaselts Esro tegutseb eelkõige Viljandi enda turul: tema käibest annab umbes 70 protsenti kohalik soojatootmine.
Esro juhatuse liige Jaan Saar tõdes, et konkurentsivõime ei jookse mööda külgi maha ka loomulikul monopolil.
«Edetabeli eesotsas olemine näitab, et firma majandamine on korras,» selgitas ta. «Sellel, kas oleme esimene või 50., ei olegi erilist tähtsust. Esimeseks me niikuinii trügima ei hakka — meile on oluline oma tööd hästi teha ja et tarbijad saaksid normaalselt elada.»
Saar lisas, et 30 protsenti Esro teenistusest tuleb küttesüsteemide ehitusest ja selles vallas on konkurentsivõimet otseselt vaja.
Nagu Bestra Engineering, ei looda ka Esro käesolevalt aastalt nii häid majandustulemusi kui mullu. Esiteks oli firma kasum tavatult suur, sest 2008. aastal kerkis gaasi hind kõrgele, kuid tarbijateni jõudis sooja hinna tõus alles mitu kuud hiljem. Nii ei teeninud ettevõte tunamullu peaaegu midagi, kuid sai eelmisel aastal korraga kätte kahe aasta kasumi.
Teiseks kisuvad käivet ja kasumit alla masu mõjud ning mitme suurkliendi kadumine. Nimelt oli aasta algul ehitusturul suur seisak, uuel kütteperioodil aga jäävad tühjalt seisma Vilma kompleks, Valuoja kool, kinohoone ja kultuurimaja, mis seetõttu ei vaja ka senises mahus kütmist.
Esikoht jäi spämmifiltrisse
Bestra Engineeringu 13. koht on üks paremaid, mille Viljandimaa firmad konkurentsivõime üldtabelis saanud on. Ainult puidutööstus Roni REM jõudis 2004. aastal kahe koha võrra kõrgemale.
Küll aga on maakonna ettevõtted jõudnud alakategooriate etteotsa. Seakasvatushiiglane Ekseko pälvis Eesti konkurentsivõimelisima metsa- ja põllumajandusettevõtte tiitli lausa kolmel aastal. Tänavu aga pole teda pingerivis üldse, sest ta ei kandideerinudki.
«Ma ei tea, kas mulle saadetud osalemisblanketid jäid e-posti spämmifiltrisse kinni või mis nendega juhtus, aga minuni need ei jõudnud,» tunnistas Ekseko juhatuse esimees Teet Soorm. «Sellest on väga kahju, sest oleksime kindlasti oma valdkonnas esimeseks tulnud — kõik näitajad peale omakapitali tootluse olid võitja omast paremad.»