Täiskasvanud loobuvad pahest, lapsed suitsetavad üha rohkem

Tiiu Härm tegi suitsetamisvastast selgitustööd ka tubakavabal päeval, 31. mail Tallinnas Solarise keskuse juures püstipandud telgis. Foto: Mihkel Maripuu

Neljapäeval algas järjekordne vähiliidu korraldatav teabenädal, mis seekord on pühendatud kopsuvähi ennetamisele.

Kopsuvähi üks suuremaid riskitegureid on suitsetamine. Sellest hoidumise ja loobumise nõustamisega tegeleb tervise arengu instituudi ekspert Tiiu Härm.

Tiiu Härm, kui mõelda suitsetamisvastasele selgitustööle, siis tundub, et Eestis ei tohiks enam üldse suitsetajaid olla. Ometi räägib reaalsus teist keelt. Kas suitsetajaid üldse ongi vähemaks jäänud?

Uuringute põhjal on täiskasvanute seas suitsetamisharjumus kahanemas. Kahjuks ei saa seda öelda noorte kohta.

Kes on altid sigaretti süütama?

2008. aasta uuringute andmetel on 16—64-aastastest Eesti elanikest igapäevasuitsetajaid meeste hulgas 38,6 ja naiste hulgas 17,1 protsenti.

Igapäevasuitsetajate jaotus haridustaseme järgi räägib sellest, et kõrgemalt haritud inimesed ohustavad oma tervist vähem. Alg- ja põhiharidusega inimestest suitsetab  39,2, keskharidusega inimestest 29,5, keskeriharidusega inimestest 27,9 ja kõrgharidusega inimestest 11,8 protsenti. Töötute hulgas on suitsetajate osa koguni 52,3 protsenti.

Seadus, mis keelab avalikes kohtades suitsetamise, võeti päris hästi vastu.

Küsitluste põhjal on suurem osa inimesi sellega rahul.

Mis kõige rohkem muret teeb?

Suitsetavad kooliõpilased. 2007. aasta andmetel oli 35 protsenti õpilasi, kes suitsetavad, seda alustanud juba enne 10. eluaastat.

13—15-aastastest noortest pruugib tubakatooteid 34,4 protsenti ja 31,1 protsenti suitsetab. Uus mood on moka- ehk huuletubakas.

Kui täiskasvanute hulgas on meessoost suitsetajaid naistest kaks korda rohkem, siis koolis tõmbavad poisid ja tüdrukud võrdselt.

Kui räägime muret tekitavatest trendidest, siis võib kõigepealt mainida just noorte naiste, ka rasedate suitsetamist.

Millest see tingitud on?

Mida varem alustada, seda kiiremini ja tugevamini nikotiinisõltuvus tekib.

Teismeliste pärast peavad muret tundma eelkõige vanemad. Kui laps kasutab huuletubakat, siis õpetaja ei saagi seda kontrollida. Ema ja isa saavad.

Kõige olulisem on vanemate eeskuju. 54 protsenti õpilasi ütleb nõustamisel, et vanemad või vanavanemad suitsetavad. Samas arvavad kõik, et nende lapsed on hästi paid. Suitsetajad ei oskagi märgata, et lapse juures on midagi kahtlast, sest nad ei tunne suitsulõhna.

Kui laps on tõrjutud, tunneb end alaväärtuslikuna või tahab olla kamba juht, paneb ta suitsu ette ning ongi tähelepanu keskmes, tehtud mees. Ilmselt saame sel puhul rääkida ka koduse tähelepanu ja armastuse puudusest.

Minu juures käis nõustamisel üks 10-aastane väikelinna poiss, kelle tõi kohale vanaema. Tuli välja, et see laps pruugib sigarette juba kuuendast eluaastast ja temast on saanud kirglik suitsetaja. Sigarette näppab ta vanemate tagant. Isa pani poisi  trenni, aga too kurtis, et tal ei ole võhma midagi teha.

Sellisel juhul ei ole näägutamisest ja karistamisest mingit kasu. Nii vanemad kui õpetajad peavad last mõistma ja toetama, et ta oma sõltuvusest üle saaks.

Aastaid tagasi oli rasedus see, mis enamiku noori naisi suitsust otsustavalt loobuma pani. Nüüd nimetasite ühe muret tekitava trendina just rasedusaegset suitsetamist.

Raseduse ajal jätkab suitsetamist 10,6 protsenti naisi, kes seda varem on teinud. Neist suudab esimese kolme raseduskuu jooksul loobuda vaid 1,6 protsenti. Teame, et 14 protsendi enneaegsete sünnituste ja 30 protsendi alakaaluliste beebide taga on just ema suitsetamine raseduse ajal.

Kui aastakümneid tagasi hakati suitsetama ülikooli ajal või äärmisel juhul keskkooli lõpuklassides, siis nüüd on see aeg palju varasem ja loobumine raskem. See ei tähenda, et naised oma lapsest ei hooli, neil on sageli süütunne. Neid tuleb toetada ja julgustada suitsust loobuma.

Väga otseselt seostatakse suitsetamist kopsuvähiga.

Tubakas on igal juhul terviserisk number üks. Suitsetamisega seostatakse 90 protsenti kopsuvähi juhtudest.

40 protsenti kroonilisi haigusi, nagu südame-veresoonkonnahaigusi, kopsuhaigusi ning pahaloomulisi  kasvajaid, on võimalik ennetada, kui järgitakse tervislikke eluviise. Tubakast loobumine on kõige kiirem ja efektiivsem võimalus.

Paraku pole see kuigi lihtne.

Kõige rohkem pöördub suitsetamisest loobumise nõustamise kabinetti noori mehi. Neil õnnestub see päris hästi, sest meeste nikotiinisõltuvus ei kujune välja nii tugevalt kui naistel.

Kindel otsus ja tahtejõud on väga olulised. 3—6 protsenti on neid, kes omal jõul suitsust loobuvad. Nõustamiskabineti toel saab suitsetamisest lahti ligi viiendik neist, kes asja ette on võtnud.

Mille eest te veel hoiatate?

Autos ei tohi suitsetada, sest see saastab salongi tekstiile ja on lastele väga ohtlik. Samuti ei ole ohutu köögis avatud pliidiukse ees suitsetamine, sest  tubakakeemia jääb ikkagi korterit saastama.

Kindlasti ei tohi suitsetada ka bussiootepaviljonides. Kui keegi seda teeb, tuleb ta korrale kutsuda.