Spetsialist: turist ootab eelkõige hellitamist

Sel nädalal paigaldati Viljandi turismiinfokeskuse juurde puutetundlik ekraan, mis võimaldab külalisel teavet hankida ka siis, kui keskuse tööaeg on läbi. Infokonsultant Angela Aru sõnul ei kannatanud keskus huviliste puuduse all isegi kriisi kõrgajal. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Viljandi turismiinfokeskuse infokonsultandi Angela Aru tähelepanekut mööda ootavad puhkajad teenindajatelt kõige enam tähelepanu. Et seda pakkuda, pole vaja suuri suusamägesid ega vinget veekeskust, ometi lahkub osa Viljandi külalisi siit pettununa.

Statistikaameti andmetel on Viljandimaa majutusasutuste täitumus maikuust alates tõusule pööranud. Angela Aru, kas ka turismiinfokeskuse töös on näha, et madalseis on möödas?

Meil mullu erilist madalseisu polnudki. Küll aga kogesid langust majutusasutused, sest inimeste reisid olid lühemad. Umbes poolteise aasta jooksul küsiti ka meilt majutuse kohta harvemini kui tavaliselt, kuid nüüd uuritakse ööbimisvõimalusi taas tihedamini, eeskätt teevad seda välismaalased.

Kõige rohkem kasvas sel suvel infokeskust külastavate lätlaste arv, kuid mullusest enam on olnud ka hollandlasi ja prantslasi.

Kas lätlaste osa suurenemisest võib välja lugeda, et nad eelistavad kriisi mõjul lähemal ja odavamalt puhata?

Kriis on kindlasti üks põhjus. Teiseks on juba Vene ajast saadik Eestis lätlaste sihtpunktiks olnud saared ja Otepää. Nüüd on paljud neis paikades ilmselt ära käinud ja tahavad siin veel mõnda kohta vaadata.

Viljandimaa vaatamisväärsused on viimastel aastatel järjest uhkeid auhindu võitnud. Sel pühapäeval antakse Brüsselis Võrtsjärve piirkonna esindajatele kätte «Eesti avastamata aarde» tiitel. Kuipalju on seda sorti tunnustus turistide teadvusse jõudnud?

Niisuguste võistluste üks kriteerium on, et väljapakutavad asjad peavad olema suhteliselt uued. Saadud tiitlite taga näengi eelkõige seda, et Viljandimaal on areng just viimastel aastatel hoo sisse saanud. Praegusi turiste see otseselt siiski ei mõjuta.

Mida turistid meie juurest otsivad?

Inimeste soovid on erinevad: kes naudib vaikust ja rahu, kes seiklust... Viljandist nad midagi väga konkreetset ei otsigi, pigem tulevad vaatama, mida siin pakutakse.

Välismaalased on vaimustatud meie rahulikust väikelinna miljööst. Näiteks lilledest, mis postide otsas ripuvad. Me ise pahandame küll üsna tihti, et kõik on korrast ära ja must, kuid välisturistid ütlevad, et Viljandi on puhas, armas ja ilus linn.

Kas selline elamus on küllalt suur, et külalised siia tagasi tuua?

Ma arvan küll. Kahjuks lööb väikses linnas kohati välja eestlaslikult külm mitteteenindaja mentaliteet ja mõnes majutusasutuses ei tunne turistid, et neist piisavalt hoolitakse.

Sel aastal on olnud päris mitu kurba juhtumit. Näiteks ütles üks sakslane, et tuleb kindlasti sõpradega Viljandisse tagasi, kuid ei jää siia ööbima, sest oli saanud ühes hotellis külma suhtumise osaliseks.

Turist otsib tähelepanu. Milleks me läheme teatrisse või restorani? Me hellitame ennast sellega. Ka turist tahab ennast reisiga hellitada ning hotellis ööbides ja kohvikus süües soovib ta tähelepanu. Seda saaksime pakkuda ka ilma et meil oleks meeletu liivarand või hullud suusamäed.

Võiks arvata, et konkurents eraldab terad sõkaldest.

Kahjuks ei käi meil piisavalt kriitilisi turiste. Haapsalu ettevõtjad ei saa endale halva teenuse pakkumist lubada, sest linn on soomlastest tulvil ja nood hakkaksid kohe tuliselt kritiseerima. Viljandi külalised ei ütle sellisel puhul oma arvamust välja, vaid lihtsalt jätavad tagasi tulemata.

Ma ei taha kaugeltki öelda, et asjad on igal pool halvasti. Meil on hästi palju ka sõbralikke ja toredaid teenindajaid. Leidub majutusasutusi, kuhu välismaa giidid alati oma gruppe viivad, sest teavad, et saavad sealt perfektse teeninduse. Aga nii võiks olla kõikjal.

Tänavu juulis oli Viljandimaa majutusasutustes voodikohti rohkem kui kunagi varem, 1022. Kas valikut on nüüd paras jagu?

Päris tihti küsitakse seljakotiränduritele mõeldud odavat hosteli tüüpi majutuskohta, kuid seda pole meil endiselt. Ma ei julge ka väita, et nõudlus selle järele on nii suur, et see end ära tasuks.

Viljandisse oleks tarvis telkimiskohti. Et järve ümbritseb looduskaitseala, võib seal telkida üksnes ettenähtud kohtades, kuid neid ei ole. Samas oli soovijaid sel suvel väga palju.

Tausta arvestades on meil siiski üsna suur valik. Viljandimaal on näiteks väga toredaid külalistemaju.

Mis on konks, mis Eestisse tuleva välisturisti Viljandisse tõmbab?

Natuke on kasu sellest, et Viljandi on Pärnu ja Tartu vahepeal. Hästi pisut mõjub mulklus, aga see pakub huvi pigem Eesti-siseselt. Pärimusmuusika festival on Viljandi nime maailmas tuntuks teinud ja inimestele jäävad tuttavad nimed ikka silma. Väga palju on külastatavusele kaasa aidanud sõprussidemed, näiteks Ahrensburgi ja Minden-Lübbe­ckega.

Ma arvan aga, et väga suurt konksu meil ei olegi.

Kas see peaks olema?

Oleneb sellest, mida me tahame. Kas me tahame olla nagu soomlastest pungil Pärnu?

Kas see oleks üldse võimalik?

Kui mingi konks välja mõelda, siis ma usun, et oleks. Aga minu meelest võiksime turismi võtta pigem kui kogukonda toetavat majandusharu, mis laseb meil endil siin vaikuses ja rahus elada.

Küll võiks Viljandis olla mingi teemapark või laste atraktsioon, näiteks muinasjutumuuseum, kus lastel oleks terve päev tegevust. Lapsed mõjutavad vanemaid puhkuse planeerimisel ja täiskasvanul mängivad sihtkoha valikul tähtsat rolli lapsepõlvemälestused.