Maaliinibussides sõitjad saavad peagi maksta kiipkaardiga

Hans Väre
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Esmaspäeval allkirjastas Viljandi maavanem Lembit Kruuse korralduse, mis lubab maakonna bussifirmadel kasutusele võtta kiipkaardid ja nendega sõitjatele soodustusi teha.


Maakonna ühistranspordi korraldamisega tegelev maavalitsuse arenguosakonna juhataja Tõnis Korts rääkis, et eelmiste vedajate ajal kasutas väljaspool Viljandit perioodikaarte umbes 250 inimest. 1. juulist, kui Viljandimaa liine hakkasid teenindama aktsiaselts MTG ja osaühing Automen, pole maaliinidel kuupileteid olnud, ehkki huvi nende vastu on säilinud.

Maavanema sellenädalane korraldus võimaldab alaliste sõitjate elu 1. septembrist taas kergemaks muuta. Tuttavad papist perioodikaardid siiski enam käibele ei tule.

«Tahtsime astuda sammu edasi ja ka firmad soovisid uut lahendust,» põhjendas Tõnis Korts otsust kiipkaartidele üle minna.

Sõidu eest pangakaardisarnase kiipkaardiga maksmiseks tuleb see ulatada bussijuhile, kes siis selle kassaaparaadist läbi tõmbab. Nii jääb igapäevane sularahaga arveldamine ära.

Kõigepealt on aga muidugi tarvis endale soetada umbes 50 krooni maksev kiipkaart. MTG hakkab neid oma busside jaoks pakkuma 1. septembrist Viljandis Pargi tänaval asuvas kontoris, Automen asub kaarte müüma bussides.

MTG juhatuse liikme Margo Tominga sõnul kavatseb ka see firma kiipkaarte tulevikus bussidest müüa, ent selleks on vaja veel veidi ettevalmistusi teha. Samuti plaanivad mõlemad vedajad kaartide levitamist bussijaama vahendusel, kuid seda haldava aktsiaseltsiga Mulgi Reisid pole nad veel kokku leppinud.

Üksnes kaardist sõitmiseks siiski ei piisa, sellele tuleb kanda ka raha. Iga sõidukorra eest võetakse seda sealt pileti hinna jagu maha. Nii MTG kui Automeni kiipkaartidele saab raha lisada bussijuhi vahendusel.

Maavanema korralduse kohaselt hakkab soodustuse määr sõltuma sellest, kui palju kaardil parajasti raha on. Kui jääk on alla 300 krooni, saab sõita tavahinnast 10 protsenti odavamalt, kui üle 300 krooni, siis 15-protsendilise hinnaalandusega.

Tõnis Korts rõhutas, et kui tavalise kuupileti kehtivusaeg lõpeb 30 päeva pärast ka sel juhul, kui inimene on näiteks haige ega saa piletit kasutada, siis kiipkaardil oleva summa kulutamiseks on piiramatult aega.

Erinevalt mitmes teises maakonnas kasutatavatest kiipkaartidest pole Viljandimaa omad nimelised ja nii saab ühe kaardiga sõita mitu inimest.

«Samas kaasneb sellega kliendil suurem vastutus,» hoiatas Automeni juhatuse liige Valter Keis. «Kui kaart ära kaob, pole meil võimalik seda sulgeda ja kaardil olevat raha enam tagasi ei saa.»

Maavalitsusele ja ettevõtetele on uus süsteem samuti kasulik. Muu hulgas vähendab see võimalust, et mõni ebaaus bussijuht piletiraha oma tasku paneb.

Kiipkaardid tulevad esialgu kasutusele ainult maakonnaliinidel, Viljandis jäävad kehtima paberist kuupiletid, mida on müüdud alates 1. juulist. Nagu nentis Tõnis Korts, otsustati niiviisi seetõttu, et maavalitsus kaalub ID-kaardipõhise piletisüsteemi juurutamist.

«Kui me ID-kaardi kasuks otsustame, tuleks süsteem taas ümber teha, ent liiga sagedased muutused pole head,» rääkis ta. Samas on ID-kaardi kasutusele võtmine tema sõnul kallis ja keeruline.

Ka bussifirmade esindajad suhtusid ID-piletitesse kahtlevalt.

«See eeldaks täiesti teistsugust programmi ja bussidesse internetiühendust. ID-kaart on ju isikut tõendav dokument, mille kiibil olevaid andmeid muuta ei tohi,» selgitas Margo Tomingas.

Valter Keis nägi ID-kaardi bussisõidul kasutamises teistki puudujääki: sagedase tarvitamise korral kulub see ära. Uue dokumendi taotlemine on aga märksa kulukam ja keerulisem ettevõtmine kui tavalise kiipkaardi väljavahetamine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles