Traadita interneti levialad on muutunud hulga teenuste loomulikuks osaks

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Viljandis saab tasuta traadivaba internetti kasutada paljudes kohtades, näiteks maavalitsuse trepil. Hulka maakonna internetiprojekte juhtinud Kaupo Kase sõnul on selline mugav võimalus Euroopas üsna haruldane.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Ehkki traadita interneti ehk WiFi tasuta levialasid on Eestis kriisiaastatel vähemaks jäänud, peab enamik toitlustajaid ja majutusasutusi seda teenust elementaarseks.


Üle-eelmisel reedel tõdes portaali wifi.ee eestvedaja Veljo Haamer «Postimehes», et masu ajal on traadita interneti levialasid koomale tõmmatud tervelt viiendiku võrra. Veidi on seda suundumust tunda ka Viljandis. Näiteks suletakse sügisel Viljandi järve ranna leviala ja järgmisel kevadel seda enam uuesti tööle ei panda.

«WiFit oli rannas tarvis eelkõige selleks, et võistluste korraldajad saaksid staadionil internetti kasutada,» nentis linnavalitsuse infotehnoloogia peaspetsialist Alari Talv. «Edaspidi hakatakse staadionil tööd tegema mobiilsete netipulkade abil ja vajadus WiFi järele kaob.»

IT-spetsialist möönis, et raskel ajal tuleb silmas pidada ka asja rahalist külge. Nimelt on seni kasutatud seadmed vananenud ja selleks et internet edaspidigi vanast veetornist kvaliteetselt randa jõuaks, peaks tegema umbes 13 000 krooni suuruse investeeringu. Lisaks tähendab WiFi ala tööshoidmine kuus ligi 600-kroonist väljaminekut, sest selle jaoks on vaja eraldi internetiühendust.

Leviala loomine ei maksa palju

Viljandi maavalitsuse arendusspetsialist ja maakonna internetistamise eestvedaja Kaupo Kase ütles, et enamasti WiFi leviala kuigi suurt lisakulu siiski ei too. «Tavaliselt pole ju selleks eraldi ADSL-ühendust vaja,» põhjendas ta.

«Raamatukogudes, koolides ja vallamajades, aga ka näiteks toitlustuskohtades, on internet niikuinii olemas ning osa sellest võib anda kõigile vabalt tarvitamiseks.»

Kase rõhutas, et internetiühenduse jagamise juures on tähtis järgida turvameetmeid, sest muidu võivad võõrad veebihuvilised asutuse või ettevõtte võrku sisse pääseda.

«Selleks et inimesed ei hakkaks avalikku võrku liigse kasutamisega kuritarvitama, võib näiteks piirata edastatavat andmemahtu või sundida kasutajat iga tunni tagant end uuesti sisse logima,» rääkis ta ning lisas: «Korraliku lahenduse loomine läheb maksma vaid mõni tuhat krooni.»

Kas internet toob kliente juurde?

Sülearvuti või WiFit tunnistava mobiiltelefoni kasutajad saavad traadita netialas näiteks uudiseid lugeda, tööd teha, suhelda või meelt lahutada. Omaette küsimus on, kas selle võimaluse pakkumine ka omanikule midagi annab.

«Otsest rahalist kasu WiFist meile ei tule,» lausus Viljandis Suure Venna pubi ja Zak Zaki lokaali pidav Tiit Mädamürk. «Aga kättesaadav on see meie ettevõtetes küll — tänapäeval pakuvad seda ju kõik.»

Ehkki Mädamürgi tähelepanekut mööda löövad Suures Vennas ja Zak Zakis sülearvuti lahti pigem tudengid kui turistid, kinnitas Viljandi turismiinfokeskuse infokonsultant Angela Aru, et maakonna külalised tunnevad teenusepakkujat valides ikka ka WiFi leviala vastu huvi. «Eeskätt puudutab see majutus-, mitte toitlustusasutusi,» täpsustas ta.

Ka Kopra turismitalu peremees Rudo Puks leidis, et interneti kasutamise võimalus on külastajatele väga tähtis.

«Eelistatud on need kohad, kus võrk on tasuta, ja ega tasuline variant omanikule eriti tulu toogi,» kõneles ta. «Juba WiFi tasuliseks muutmise programm ise on üsna kulukas ja keeruline. Pealegi olen reisidel kogenud, et tasulises levialas kipub ühendus katkema ja ainus, mis seal korralikult töötab, on raha kasseerimise süsteem.»

Puksi arvates ei ole tasuta levialade vähenemise taga niivõrd see, et kriisi ajal püütakse kulusid kokku hoida, kuivõrd soov rohkem teenida. «Ometi ei tule netiühenduse pakkumiseks harilikult lisatööd teha ega raha kulutada.»

Suurematest asulatest eemal paiknev Kopra talu pole internetti investeerimisest siiski pääsenud. Et vanad traadid metsade vahele enam kvalieetset internetti tuua ei suutnud, vedas ettevõte sinna valguskaabli, mis võimaldab infot alla laadida kiirusel 100 megabitti sekundis. Eriti kasulik on võimas ühendus peremehe hinnangul koolituste ja konverentside ajal. Kliendid selle eest eraldi maksma ei pea.

Mitte ainult turistidele

Üks tasuta WiFi alade kokkukuivamise põhjus võib spetsialistide arvates olla ka see, et mobiilne internet on paljudele taskukohaseks muutunud ja selle abil võib veebis surfata kõikjal, kus mobiililevi leidub. Turistidele on mobiilsest internetist paraku vähe tolku, sest võõral maal on seda enamasti äärmiselt kallis kasutada ja paarinädalase reisi pärast kohaliku mobiilsideoperaatoriga liituma ei hakata.

Muidugi pakutakse traadita internetti mujalgi kui turistidele orienteeritud ettevõtetes. Näiteks Rael Autokeskuses, mille kunded seda võimalust ka usinasti kasutavad.
 

Tagasi üles