Tõelist ohtu kujutavad endast vaid puugid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kevadel kiusas inimesi väga palju sääski, kuiv soe suvi on hästi soodne olnud herilastele. Ühelgi aastal pole pääsu puukidest, kelle hammustust me küll enamasti ei tunne, kuid kes levitavad ohtlikke haigusi.
Kevadel kiusas inimesi väga palju sääski, kuiv soe suvi on hästi soodne olnud herilastele. Ühelgi aastal pole pääsu puukidest, kelle hammustust me küll enamasti ei tunne, kuid kes levitavad ohtlikke haigusi. Foto: montaaž

Lausa troopiliselt kuum suvi on kaasa toonud varasematest aastatest suurema hulga putukahammustuste ohvreid. On kuulda isegi arvamust, et palavaga on putukad mürgisemad.


Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduse instituudi zooloogia õppetooli vanemteadur Tiit Teder seda arvamust ei jaga.

«On tõsi, et kevadel oli hästi palju sääski. See oli põhjustatud lumerohkest talvest: kevadel oli palju sulavett, millest tekkisid lombid, kus sääskedel ja kihulastel oli hea areneda,» kõneles ta.

Soe ja kuiv ilm meeldib putukatele

«Üldse on nii, et enamik putukaid vihmaga eriti ei lenda, aga kui on soe ja kuiv, siis arenevad nad kiiresti ning liiguvad rohkem ringi. Vihmase ilmaga ei ole ju inimesedki kuigi palju väljas, kuid ilusal suvel ollakse palju looduses. Nii need kokkupuuted tulevad,» selgitas Tiit Teder.

Tema sõnul on kuiv suvi hästi soodne herilastele, kellega lähemat kokkupuutumist enamik inimesi kardab.

Teadlane usub sedagi, et putukahammustuse korral tekib tugevam reaktsioon, kui inimese organism on palavaga nõrgestatud. «Üldiselt aga sääraseid aastaid, mil putukad oleksid eriliselt mürgised, ei ole. Troopikas on nad nii-öelda mürgised selle tõttu, et nad kannavad mitmesuguseid haigusi.»

Eestis Tederi ütlemist mööda haigusi levitavaid putukaid pole. Meil tähendab putukamürk seda, et hammustades eritab putukas inimese verre ainet, mis muudab selle natuke vähem hüübivaks, et toit oleks paremini kättesaadav ja seeditav, ning see põhjustab allergilist reaktsiooni.

Mesilastel hea suvi

Küll aga levitavad haigusi puugid, kes ei kuulu mitte putukate, vaid lestaliste hulka.
«Entsefaliidi vastu on võimalik vaktsineerida. Borrelioosi vastu vaktsiini ei ole — paraku võib seegi olla üsna raske haigus,» nentis Tiit Teder, kel endal on õnnestunud putukatega sõbralikult läbi saada.

Teadlane tõdes, et ka mesilastel on tänavu hea aasta, kuigi talv oli raske ja kevad kehv.

«Tean seda oma isa mesila järgi. Mett tuleb nii, et vähe ei ole. Soojus on kindlasti hea: kuigi taimedel on kuivaga nektarit vähem, on korjamistingimused suurepärased ja mesilased kasutavad seda usinalt ära.»

Pahategijad puugid

Puukide kohta pärisin kahelt Tartu ülikooli kliinikumi arstilt-õppejõult.

Nakkushaiguste arst Svetlana Proškina ütles, et puukborrelioosiga patsiente on tänavu küll ravitud, aga erilist haigete arvu suurenemist ei ole täheldatud.

«Nakkuse õigeaegne avastamine oleneb arstikunstist. Teine asi on see, kui kiiresti haige arsti juurde pöördub. Värskelt tekkinud punetust ei oska inimene ise seostada puukborrelioosist tingitud erüteemiga. Selle üle saab otsustada ainult arst,» kõneles ta. Lihase- ja liigesevalu tulevad alles hiljem.

Sageli on nakkus nii kerge kuluga, et läheb märkamatult mööda. Samas on oht, et ravimata jäänud nakkuse tõttu vallandub veel mõne kuu pärast retsidiiv. «Siis tekib punetus nahale hoopis teistes kohtades või avalduvad lihase- ja liigesevalud,» rääkis arst.

Entsefaliidiga haiglasse

Neuroloog Aive Liigant ütles, et raskeid entsefaliidijuhtumeid, millega patsiendid jõuavad ravile kliinikumi neuroloogiaosakonda, on tänavu olnud juba 11.

Puukentsefaliiti haigestumine sõltub tema jutu järgi ikka sellest, kas inimest hammustanud puuk on nakkusekandja, mitte sellest, et ta saab näiteks märja naha peale tuult.

«Ma ei tea, et meie haigete hulgas oleks keegi immuunsüsteemi häirega. Kõik on täitsa tavalised inimesed, kes on nakkuse saanud,» lausus ta.

Nakkus saadakse enamasti puugihammustusest, harvem toorpiima joomisest. Nädal või paar pärast puugihammustust tekib tavalise gripi laadne seisund — tõuseb palavik ja lihased valutavad —, ent mõne päeva jooksul see möödub.

Seejärel nädala või paari pärast tekivad tüüpilised puukentsefaliidi nähud: kõrge palavik, tugev peavalu, iiveldus ja oksendamine. Siis tuleb kohe arsti poole pöörduda.

Õigel ajal tehtud vaktsineerimine annab puukentsefaliidi vastu päris korraliku kaitse.
 

Tagasi üles