/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
/nginx/o/2010/07/27/409182t1hedd0.jpg)
Nagu ütleb Polli instituudi vanemteadur Heljo Jänes, tabas maguskirsse tänavu ikaldus.
Maguskirsse tabas ikaldus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Osa õiepungi hukkus juba talvel, kui külm neile põntsu pani. Teine osa läks kevadel küll õide, ent nendes oli emakas ikkagi niivõrd kahjustunud, et vilju ei moodustunud,» kõneleb ta.
Kolmas osa õiepungi pidas Jänese sõnul külmale vapralt vastu, õitses hästi ja andis ka vilju. «Saagist suutsime paraku päästa vaid riismed — enamiku sellest panid nahka tohutud varese- ja hakiparved.»
Teadlane nendib, et varasematel aastatel pole säärast muret olnud: linnud on veidi matti võtnud ainult hilistelt sortidelt. «Nüüd oli aga nii, et kui palavaga hommikul kella viiest-kuuest aeda tööle läksime ja värava avasime, oli tee lindudest must ning neid oli täis ka aiamaja katus ja puud. Kisa oli nii suur, et ei jõudnud sellest üle karjuda.»
Lõpetuseks lausub teadur, et hädad tulevad ikka korraga. «Et linnud eelistavad tumedamaid marju, jäid heledamad neist puutumata. Üle-eelmisel kolmapäeval tuli aga selline paduvihm, mis lõi needki lõhki. Nii ei saanud me sealtki midagi. Kogu see värk teeb tuju ikka päris pahaks.»