Enne oma raha hoiustamist tahavad inimesed kindlasti teada, kuidas on see kaitstud ja mis juhtub sellega siis, kui pank läheb pankrotti.
Pankades olevaid hoiuseid kaitseb tagatisfondi seadus
/nginx/o/2017/06/08/6761849t1h1e5f.jpg)
20. juuli 2010, 02:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuhi Malle Aleksiuse sõnul pangas hoiul oleva raha pärast muretseda ei tasu.
«Raha, mis on hoiustatud Eestis tegevusloa alusel töötavatesse pankadesse, sealhulgas arvelduskontodel olevad summad, on kaitstud hoiuste tagamise skeemiga, mille tegevusalused tulevad tagatisfondi seadusest,» selgitas ta. «Igale inimesele ning väike- ja keskmise suurusega ettevõttele hüvitatakse hoiused 100 protsendi ulatuses kuni 782 000 krooni ehk 50 000 euro ulatuses ühes pangas.»
Pangad ja nende filiaalid
Nii et 782 000 krooni on hoiustajale tagatud igas pangas. Kui inimesel on arve kolmes Eesti pangas ja igaühes on 50 000 eurot, on talle tagatud
3 × 50 000 ehk 150 000 eurot.
Tegevusloa alusel tegutsevad Eestis Swedbank, SEB, Eesti Krediidipank, BIGBANK, Marfin Pank, LHV Pank ja Tallinna Äripank.
Peale nende tegutseb siin hulk välispankade filiaale. Neist tuntumad on Sampo / Danske Banki ja Nordea panga filiaal, aga ka näiteks leedukate Snoras ja lätlaste Parex panga Eesti filiaal. Täieliku filiaalide loetelu leiab finantsinspektsiooni koduleheküljelt www.fi.ee.
Malle Aleksiuse kinnitusel on pangafiliaalides olevad hoiused tagatud vähemalt samas ulatuses nagu Eestis tegutsemisloa alusel töötavate pankade puhul.
«Pangafiliaalides olevatele hoiustele rakendub üldjuhul panga emamaa tagatisskeem,» täpsustas ta.
Väljamakseteks on aega kolm kuud
Tagatisfondi seaduse järgi alustatakse Eestis tegutsemisloa alusel töötavate pankade puhul hüvitiste väljamaksmist hiljemalt 30 päeva möödumisel hoiuste peatamise päevast ning väljamakse peab olema lõpetatud kolme kuu jooksul.
Juhul kui tagatisfondi varast kohustuste täitmiseks ja hüvitiste väljamaksmiseks ei piisa, on fondil võimalik võtta laenu krediidiasutustelt või teistelt isikutelt. Kui ka selleks kohustuste täitmiseks ei piisa, võib tagatisfondi nõukogu taotleda riigilt fondile laenu andmist või riigi garantiid fondi võetavale laenule.
Seda, mis aja jooksul ja missuguse skeemi järgi hüvitatakse välispankade filiaalides olevad hoiused, peab järele uurima konkreetsest filiaalist.
Pankade finantsseisundon tugev
Malle Aleksiuse ütlemist mööda teeb finantsinspektsioon pankade finantsseisundi üle igapäevast järelevalvet.
«Muu hulgas analüüsime iga kuu kõikide pankade olulisemaid finants- ja likviidsusnäitajaid ning kord kvartalis teeb inspektsioon põhjaliku pangandussektori riskide analüüsi. Samuti vahetame kogu aeg infot teiste asjasse puutuvate järelevalvajatega,» rääkis ta.
Aleksius nentis, et praegu hindab finantsinspektsioon kõikide Eestis tegutsevate pankade finantsseisundit tugevaks.
«Pangad on võimalike laenukahjude hindamisel olnud väga konservatiivsed ja moodustanud vajalikul määral allahindlusi. Vaatamata ulatuslikele allahindlustele on pangandussektori kapitaliseerituse tase hea,» lausus ta.