/nginx/o/2009/06/13/193583t1h9894.jpg)
Kuigi kevad ja suvi veel maadlevad, ei ole mägede taga viimase võidukäik ning paljud inimesed mõlgutavad puhkusemõtteid. Teisalt on näiteks turismi, kaubanduse või põllumajanduse valdkonnas tegutseval ettevõtjal ees kõige kibedam tööaeg. Nii tulebki töö ajutiselt ümber korraldada. Töötajatele võib see tähendada ületunde.
Tööandjal on mitmesuguseid võimalusi, kuidas tööd töömahu ajutise muutumise tõttu ümber korraldada.
Näiteks võib kellegi ajutiselt tööle võtta. Samuti on võimalik poolte kokkuleppel muuta mõneks ajaks tööülesandeid, nii et töötaja asub põhitöö ühe osa asemel tegema mõnda muud, kiireloomulisemat. Et vältida arusaamatusi, soovitan kokkulepped kirjalikult fikseerida.
Võib ka sõlmida osalise tööajaga töötajatega kokkuleppeid, muutmaks ajutiselt nende tööaega, kuid üle täistööaja töötamist ei saa vaadelda ületundideta.
Ületunnitöö on töötamine kauem, kui on kokku lepitud. Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö see töötatud aeg, mis arvestusperioodi lõpuks kokkulepitud tööaega ületab. Tööandja peaks jälgima, et töötaja saaks oma tööülesanded kokkulepitud tööaja jooksul täidetud. Oma olemuselt on ületunnitöö erakorraline ja seda ei saa pikalt ette planeerida. Ületunnitööd tehakse poolte kokkuleppel, mis tähendab, et tööandja peab iga ületunnitöö juhtumi korral töötaja nõusolekut küsima. Erandina võib tööandja ühepoolselt ületunnitööd nõuda, kui töö tuleb ära teha viivitamatult, tegevuse eriliste asjaolude tõttu, toetudes hea usu põhimõttele. Näiteks kahju ärahoidmiseks või vahetustöötaja tööle ilmumata jäämise korral. Kusjuures ületunnitööd ei saa nõuda alaealiselt ja rasedalt. Ületunnitöö eest kaitstud isikute nimekirja leiab töölepinguseaduse paragrahvist 44, internetiaadressil www.ti.ee.
Kehtiv seadus läheneb ületunnitöö ajalisele piiramisele mitmest aspektist. Tööandja kindlustab töötajale tööpäevasisese, igapäevase ja iganädalase puhkeaja. Seda tagamata ei saa töötajalt oodata häid töötulemusi. Töötaja tervise ja ohutuse kaitseks kehtestatud töötegemise ajapiirang sätestab lisaks, et tööaeg ei tohi ületada 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi. Seadus käsitleb ka täiendava ületunnitöö tegemise võimalusi ja tingimusi.
Oluline on see, et tööandjal tuleb pidada arvestust iga ületunnitöö juhu kohta. Seda on vaja, et tehtud töö fikseerida, tagada vajalik puhkeaeg ja töö hüvitada. Nii on tööandjal oma kohustustest parem ülevaade ja töötaja ei saa esitada ühel hetkel saamata töötasu nõuet koos viivistega pika aja jooksul (võib-olla isegi tööandja teadmata) tehtud ületundide eest.
Kuidas ületunnitööd hüvitatakse? Selleks antakse vaba aega enam töötatud ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Viimasel juhul on miinimummäär 1,5-kordne töötasu. Seega oleks arusaamatuste ennetamiseks mõistlik enne kokku leppida, kas ületunnitööd hüvitatakse ainult rahaga või antakse vaba aega ja millal vaba aega antakse.
Tööandjana käsitleksin vaba aja andmise tingimusi töökorralduse reeglites, sest seadus ei näe ette konkreetset tähtaega.
Algava suve juurde tagasi tulles tasuks meeles pidada, et 22. juunil, võidupüha eel töötavate inimeste tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra. Kui seda ei tehta, võib kerkida päevakorrale ületunnitöö hüvitamine.