Laupäeval 15. aastapäeva tähistava Leie kooli vilistlaspäev paistab silma nooruslikkusega: kõige vanemad osalejad on seal kõigest 30-aastased.
Leie põhikool jõudis teismeliseikka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nooruslikud on ka vilistlaspäeva üritused: hommikul algavad korvpallikohtumised ning pärastlõunal leiavad aset kontsertaktus, klassijuhatajatund ja piduõhtu.
14 kevade jooksul on Leie koolist lõputunnistuse saanud 165 inimest. Tänavu lisandub neile veel 11, kes laupäeval alles õpilasena esinejate seas on.
Esimene uus kool taasiseseisvunud Eestis
Leie põhikooli alguseks peetakse 1995. aasta 1. septembrit, kui endises kolhoosikeskuses alustas tööd uus õppeasutus. See oli esimene spetsiaalselt kooliks ehitatud maja, mis taasiseseisvunud Eestis uksed avas. Hoone võimlaosa sai valmis õppeveerandi jagu hiljem.
Kooliehituse mõtte algatas kaheksakümnendatel aastatel toonane Leie kolhoosi esimees Lembit Villem. Küla kolhoosikeskus kasvas, kuid sealsed lapsed pidid peale Lätkalu algkooli lõpetamist sõitma põhiharidust saama rohkem kui 15 kilomeetri kaugusele Kalmetule või Kolga-Jaani. Tihtilugu ööbisid nad seal internaadis.
Nii asutigi kolhoosi rahaga ehitama oma kooli. Arhitekt Maaja Nummert oli selle projekteerinud 216 õpilasele. Tüübilt samasuguseid koolihooneid oli tol ajal Eestis veel kaks: Noarootsi ja Kolga keskkool.
1989. aasta algul jõuti niikaugele, et peatöövõtja Viljandi KEK võis ehitust alustada.
«Siis aga ühiskonnakord muutus, kolhoos lagunes ja Kolga-Jaani vallavalitsusel polnud enam raha jätkata,» meenutas Tiit Kurvits. «Ehitus seisis rohkem kui aasta. Uksed ja aknad olid ees ja katus peal, kuid kõik sisetööd olid tegemata.»
Kooli 15. aastapäevaks valminud almanahhis on Kolga-Jaani vallavolikogu selleaegse esimehe Leo Arneku meenutus, kuidas ta koos vallavanem Kalevi Kauriga tollase peaministri Mart Laari juures puuduolevat raha küsimas käis.
Valitsuse reservist eraldatigi lõpuks kaks miljonit krooni, mis võimaldas Leie koolimaja lõpuni ehitada — kahjuks küll mitte kõige paremate vahenditega.
«Nõukogudeaegne ehitus tuli pahtli ja värviga ära lappida, kuid üldmulje sai enam-vähem normaalne,» rääkis Tiit Kurvits. «Muidugi peame üsna sageli seda veidi parandama — nõukogude aja pärandit on siin palju.»
Traditsioonid oli tarvis luua
Direktori sõnul oli uue kooli avamine elamus nii õpilastele kui õpetajatele — polnud ju kellelgi kogemust, kuidas alustada täiesti uue õppeasutuse, hoone ja meeskonnaga. Tuli luua ja välja arendada reeglid ja traditsioonid ning kujundada hoiakud.
«Kõik me hoidsime seda maja. Ka lapsed vaatasid, et kuskile kriipse ei tekiks,» jutustas direktor. «Seniajani käivad õpilased siseruumides sussidega või sokkides — see on muutunud iseenesestmõistetavaks. Kui vilistlased külla tulevad, võtavad nemadki ukse juures jalanõud ära.»
Uue koolimaja pinkidesse istus 142 õpilast, kes tulid Lalsi, Lätkalu, Meleski, Vaibla, Leie, Oiu, Otiküla ja Kaavere külast.
Tulevik tekitab ärevust
Praegu on Leie põhikooli nimekirjas 67 õpilast ja see arv ähvardab tulevikus veelgi langeda. Kui võtta arvesse kooli piirkonnas elavad pered ja lapsed, peaks Tiit Kurvitsa sõnul 2016/2017. õppeaastal koolis olema vaid 39 last. Kas nõnda on võimalik jätkata põhikoolina?
«Vaat see on nüüd kogukonna valikute ja otsustamise küsimus,» tõdes direktor. «Oleme siinsetes peredes korraldanud põhjalikud küsitlused, et vaagida valla kooliharidusvõrgus tehtavate muudatuste variante. Kogukonna seisukoht on ühene: kui põhikool muudetakse algkooliks, kaob see külast sootuks.»
Tiit Kurvitsa selgitust mööda ei hakka Leie piirkonna pered sellisel juhul oma lapsi viima mitte 17 kilomeetri kaugusele Kolga-Jaani, vaid hoopis mõnda suuremasse tõmbekeskusse, millega on parem bussiühendus. See aga tähendab küla hävingu algust.
«Praegu on siinne kogukond küll valmis selleks, et kas või 40 lapsega põhikooli säilitada. Õnneks on ka haridusministeerium seisukohal, et kui omavalitsus suudab põhikooli hoida, tuleks seda teha,» kõneles Kurvits.
Leie kool on ühtlasi küla keskus. Samas majas töötavad lasteaed Sipelgapesa, kus käib praegu 17 last, ja valla raamatukogu. Seal on kodu leidnud noortekeskus ja Leie korvpalliklubi, kes muretses põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametisse esitatud projekti abiga võimlasse tänapäevased korvpallikonstruktsioonid ja elektroonilise tabloo.
«Maja on üks, kuid funktsioone on sel palju,» nentis Tiit Kurvits.
Nii sporti kui tantsu ja laulu
Kuigi Leie põhikool avati septembris, korraldatakse vilistlaspäeva kevadel, sest õppeaasta lõpul on, mida külalistele näidata. Huvijuhi Rita Kadaja sõnul käib kontserdi ajal vaatajate eest läbi enamik praegusi õpilasi.
Koolis on tegutsenud koorid ja tantsurühmad ning need on osalenud kõigil Eesti laulu- ja tantsupidudel alates 1997. aastast.
«Eelmisel suvel pääses üldlaulu- ja tantsupeole tervelt neli meie kollektiivi: VII—IX klassi rahvatantsurühm ning mudilas-, poiste- ja lastekoor. Peaaegu kogu kool oli Tallinnas, vaid 12 last jäi koju,» märkis Kadaja.
Algusest peale on üks Leie kooli tunnussõna olnud «korvpall». Seda tõestavad ka vilistlaspäeval aset leidvad lendudevahelised turniirid.
«Ma ei tea ühtegi aastat, kui me ei oleks tulnud maakonna koolide vahelisel korvpallivõistlusel esimese kolme hulka,» rääkis Tiit Kurvits. «Kohe pärast kooli avamist panime käima ka oma korvpalliturniiri, kus osalevad nii meie kui naabermaakondade koolid.»
Pikaaegsetest traditsioonidest tõstis Rita Kadaja esile veel koolilehte «Leie Täht», mis on ilmunud juba 12 aastat. Lehte on toimetanud 39 õpilast ja õpetajat ning 2003. aastal pälvis see Eesti põhikoolide parima ajalehe tunnustuse. Selle aasta maikuu ajaleht kannab numbrit 73.
Direktor avaldas heameelt ka selle üle, et Leie koolis leidub igal aastal tublisid aineolümpiaadidel osalejaid, kes tulevad maakonnas esimese kolme hulka.
«Kolga-Jaani Lions-klubi paneb igal aastal välja 1500-kroonise preemia meie parimale aineolümpiaadil osalejale ning tihtilugu läheb see mitme vahel jagamisele,» nentis ta.
Kadunud koolide varjupaik
Kuigi vilistlaspäev tuleb nooruslik, ei ole kool ära unustanud oma eelkäijaid. Õpetasid ju vanasti selle piirkonna lapsi kolm praeguseks kadunud kooli: Odiste (1828—1960), Lalsi (1847—1973) ja Lätkalu (1837—1995). Kõigi nende endiste koolimajade asukohta on praegused koolmeistrid paigaldanud mälestustahvliga kivid.
Paar nädalat tagasi, 8. mail, leidis Leie koolis aset kadunud koolide vilistlaste ja endiste töötajate kokkusaamine. Mujal neil võimalust kohtuda polegi, sest nii Lätkalu kui Lalsi kunagine koolimaja on erakätes ning põlema pandud Odiste hoonest on alles vaid vundament.
Ajalooõpetaja Tiiu Uusma sõnul läks kokkusaamine väga hästi: registreerus 175 inimest, kellest nii mõnigi saatis hiljem koolile tänukaardi või -kirja. Üheskoos peeti ajalootundi, mälestati lahkunuid ning külastati endiste koolide asukohti.
«See oli eakate inimeste kokkutulek, kohal olid näiteks 1947. aastal Lalsi kooli lõpetanud,» lausus Uusma. «Paljud kõndisid kepiga, kuid nad tundsid ennast hästi. Lalsi kooli juures kippus minema lausa kõnekoosolekuks, kuid kahjuks polnud selleks pikalt aega, sest tahtsime ka teistesse kohtadesse jõuda.»
Hilisemal koosviibimisel koolimajas kuulasid kokkutulnud õpilaste kontserti, meenutasid ühiseid aegu ning laulsid kooliajast tuntud laule. Muljetamist jätkus südaööni.
«Ära minnes küsiti, millal järgmine kord kokku saame. Ütlesime, et viie aasta pärast,» sõnas Tiiu Uusma.
Direktor Tiit Kurvitsa kinnitusel jätkab Leie kool seda traditsiooni, et oma vilistlaspäeva kõrval korraldatakse ka endiste koolide vilistlaste kokkutulekuid.