/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
/nginx/o/2010/05/26/374356t1h76b9.jpg)
Viljandi lähedal Uue-Rõuna talus muruseemnesegusid müüv Ilmar Mändmets ütleb, et enne muru külvamist tuleb pinnas korralikult ette valmistada ja seemnesegu tuleb valida, lähtudes kasvupaigast.
Muru rajamine nõuab hoolt ja kannatust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maa harimise ja tasandamise soovitab Mändmets ette võtta sügisel, et muld saaks kevadeks vajuda ja niiskust koguda.
«Pinnas peab olema lohkudeta ning kerge kaldega hoonetest ja muru keskkohast servade suunas, et vältida vihmavee kogunemist,» nendib ta.
Muld, kuhu plaanitakse muru külvata, ei tohi sisaldada kive ega ehitusprahti.
«Juhul kui pärast taimede tärkamist tekivad muru keskele kuivanud mulla laigud, pole pinnas olnud korralikult ette valmistatud ning külvi alla on jäänud ehitusprahti või kive, mis takistavad kapillaarse vee ülesliikumist. Et asja parandada, on tarvis võtta labidas ja liigkehad välja kaevata. Hiljem tuleb teha sinna uuestikülv,» räägib Ilmar Mändmets.
Kui umbrohtu on palju, soovitab seemnekasvataja seda enne mullatööde algust pritsida preparaadiga Roundup Gold.
«Hektarise maatüki tarvis tuleks 100—150 liitri vee kohta võtta kaks liitrit preparaati,» õpetab ta. «Pärast kolme nädala möödumist on umbrohi kuivanud ja võib alustada pinnase ettevalmistamist.»
Haritud ja tasandatud pinnast tuleks Mändmetsa sõnul rullida senikaua, kuni jalg ei vaju mulda rohkem kui sentimeetri jagu.
Ilusa muru saladus peitub aga ka külviajas.
«Kevadel on kõige parem muru rajada aprillist mai lõpuni. Teine sobilik periood on juuli keskpaigast augusti lõpuni,» räägib Mändmets.
Oma muruseemnesegudes mängib Uue-Rõuna talu peremees punase aruheina sordi «Kauni» ja aasnurmika «Esto» vahekorraga. Mõlemad liigid on tema sõnul võsundilised, mistõttu loovad tugeva juurekava ja katavad pinna väga hästi.
Sobiv külvinorm on Mändmetsa ütlemist mööda 12—20 grammi ruutmeetri kohta ning seemned tuleks saada sentimeetri sügavusele.
«Liiga suured külvinormid, 25—60 grammi ruutmeetri kohta, nagu osa müüjaid soovitab, pole end õigustanud. Sellega raiskate vaid seemet ja raha. Lõpuks kasvab pinnal ikka teatud arv taimi ja ülejäänud on välja läinud,» kõneleb ta.
Käsitsi külvamise korral soovitab Ilmar Mändmets seemned jagada kahte ossa ning külvata kahes ristuvas suunas: kõigepealt ühes, siis teises. See tagab tema hinnangul tunduvalt ühtlasema külvi.
Kui muru rajatakse kevadel, võiks väetamisel kasutada aia püsiväetist, milles on 13 protsenti lämmastikku, 17 protsenti fosforit ja 13 protsenti kaaliumi. Suve teisel poolel on soovitatav kasutada vähese lämmastikusisaldusega või hoopis ilma lämmastikuta väetist.
Külvatud seeme tuleb rehaga mulda viia ning siis korralikult kinni rullida ja vihmutades läbi kasta. Mändmets lisab aga, et tegelikult on murukülvi puhul kaks võimalust: kas seda kasta või mitte kasta.
«Kui kastmisega alustada kohe pärast külvi, tuleb seda kuivaga teha seni, kuni muru on üleval. Ent seemnega ei juhtu midagi ka siis, kui seda ei kasta. Kuival ajal see lihtsalt ei idane,» selgitab ta. «Iga seeme teab ise täpselt, millal ta tulema hakkab. Ja kui taim on juba kasvama läinud, on ta visa. Ta ajab juured sügavale ja teeb kõik selleks, et oma veetilk kätte saada.»
Punane aruhein idaneb Ilmar Mändmetsa jutu järgi kuni kolm nädalat ja aasnurmikas isegi kuni kuu aega. Nii et muru rajaja peab varuma kannatust.
Nelja kuni kuue nädala möödudes on muruoras kasvanud 10 sentimeetri kõrguseks ja siis on aeg seda esimest korda niita. «Esimene niide on mõistlik teha pilves ilmaga, et vältida orase kuivamist,» ütleb Mändmets. «Edaspidi niidetakse orast kolme-nelja nädala tagant, et soodustada selle kiiremat võrsumist ja rohukamara tihenemist.»
Vähese umbrohu pärast ei tasu Mändmetsa sõnul kohe muretsema hakata. Seda saab hävitada taimekaitsevahendite, näteks Starane 180-ga, samuti hävib see niitmisel.
Lõpetuseks ütleb Mändmets, et kui olete olnud maa ettevalmistamisel hoolas, siis Eesti sortidest koostatud seemneseguga külvatud muru täienduskülvi ei vaja.
«Aasnurmika «Esto» ja punase aruheina «Kauni» segust kasvab tihe ja kaunis muruvaip.»