Maie on viimasel ajal kõvasti muutunud

Asta Jaaksoo arvates paistab kevade tulek kõige paremini silma Karksi ürgoru serval. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Nii mõnigi inimene on öelnud, et nõnda armas on Asta Jaaksoo mulgi keelt kuulata. Tema juubeli avalikul tähistamisel oli paljudel taas see võimalus. Ehk meeldib kellelgi, vähemalt mulkidel, ajalehest tema murdekeelseid vastuseid endamisi kõva häälega lugeda.

«Miu käest küsitess alailma, kudas see muusejum valmis sai,» ütles eluaegne õpetaja,  näitekirjanik August Kitzbergi muuseumi asutaja ja Karksi kandi giid.

Alustame juttu sellestsamast küsimusest: kuidas muuseum tekkis?

Aastidel 1959—1964 sisusti ma üten Leili Kirikuge lastevanempide jaoss õppamise kammert, kun olli kotus ka Kitzbergi mälestuste jaoss. Mia olli sii aig Maie kooli juhateje. Mõte esi sai akatuse Raja algkoolin oleku aal: sääl lähiksen, Puldrel, olli Kitzbergi sündümise kotus.

Miul om iki meelen roua Õiguse ütelus ütel õppamise päeväl: «Ku Jaaksoo tahap, siss tekku. Tõisi ei massa sellege tülite.» No teigi, õnness tulli ka avitejesi.
Aaste 1964—1983 olligi üits muusejumi ääss õiendemise aig. Minister Lott ütel luba anden: «Tekke ku tahade, aga ärge küsüge midägi.» Käisi rajooni täitevkomiteen rouade Kümniku ja Lippuri man. Nemä visasive miu kabinetist vällä — sii olevet peris riigivastane tüü.

Teime siss sedäsi, kuis mõistime ja 1983. aastel avasime, ime küll, muusejumitua.  Meid avitive Tartu kirjanduse muuseum, kes tei uurmistüü, teatri- ja muusikamuuseumin ollive iistvedäje Rait Ivalo, Lilian Kirepe ja Heino Kivihall. Kitzbergi sugupuu uurse vällä August Kits. Seinätabeli tei Karksi mänguasjatsehh, kun olli iisotsan Ville Varik, ja Tõrva miis­kuur Ritsul, iistvedäje Jaan Kits. Remondi teive lastevanempe ja kohaliku meistre. Pallu avit kirjamees Aare Mäemets, kes pirle  puhkap kalmuaian.

Miks asub muuseum Karksi-Nuiast eemal Maiel?

Kitzbergi aal olli Maie talun vallamaja, Püügle vallamaja. Ta eläs siin, aga olli kolme valla kirjuteje: pääle Püügle Sudisten, kun olli Karksi vallamaja, ja Pollin. Savioru mäe all olli vaestemaja ja Püüglen kah. Neid kotusit ja säälsit inimesi ta oma kirjatükken ka pruukse.

Mitu kõrda om ta nimetenu Kutsikut. Pollin olli Kutsiku järv ja Kutsiku kõrts, sama nimege kõrtse olli mitu. Uursemi, kunkottelt sii nimi om tekkünü. Tulli vällä, et umbes sama ääldusege om saksa keelen ääolemise kotus, ää söögipaik. Mulk om laisk kõneleme, ärä kadusive «gut» ja muu sõna. Pirle ei ole änäp järve ega kõrtsi.

Niisiis 26 aastat on Kitzbergi mälestustel olnud oma maja.

Siin om pallu tüüd tettü. Viimätsel aal om avitenu siin kõrralde Kitzbergi sõpre selts.

Pirle om uunel värvikse kulunu ja rohvi sisse om tekkünü rao — tulep remonti tetä. Oleme pallenu raha Leader-rogrammist. Lubasive anda. Oleme pallenu, et riik võtass muusejumi ende kätte, sedä suuvi ei ole rahuldet.

Kust tuli ühele õpetajale see Kitzbergi vaimustus?

Mia ole läbi lugenu kik temä raamatu ja mitu kõrda läbi käinu kik raakese, millest Kitzberg om kirjutenu. Neist paigust om süäme järgi Maie. Ma esi ole kige rohkemb aiga siin ollu ja sii om armsass saanu.

Maie lähiksen om Mellini talu. Sii om uus nimi. Sääl eläp väimees Valeri üten miu tütrege ja pirle elä mia esi kah. Maie maja om peris muusejumi jaoss ja sääl kõrraldeve noore.

Maie om viimätsel aal kõvasti muutunu. Maja kasvi põõsaste sisse kinni, aid nõuds mehetüüd ja masinit. Miu enda tüü jääp egä päiväge vähempes, aga juttu tulep iki miul aia. Muusejumi usse tii mia valla, aga enne tule kõneraadi kaudu tääda anda, kunas kennigi tulep. Ja vahel tulep miul ka Halliste-Karksi ürgorg uuest üle vaadete.

Kuhu teejuht rahvast kõige parema meelega viib?

Miast käiku kennigi taht. Mõni tahap nätä «Libahundi» maid Tammekannu talu lähiksen. Säält õhtu poole oiden om Lopa ja Everti talu. Neist Everti olli Kitzbergi velletütre talu. Naabre es saa omavahel läbi ja kutsutigi suguline kodu, et Lopa Märdist kirjatükk tetä. Kostiline kirjutki «Kauka jumala», aga seinä sisse raaps: «Mats, puhu sarve, prii leib mitte kopikutki.»

Evertil om remont tettü ja sedä kirja änäp ei näe.

Mia ole mitu kõrda Maimu koopan käünü, viimate mineve sügüse. Sääl om pallu ärä lõhut. Pirle ei saa sinna, tii om kõrraldemede.

Kitzbergi rada omgi kige paremb käiä jutukse «Maimu» järgi. Sääl om kik kirjan: kuda laits sündüs, kuda kasvi ja kuda temä üle kohut peeti ja temät põletedi. Sii om Karksi lugu ristisõa aast, ammutsest valust ja vaevast. Siss olli uskmine, et ku müüri om pantu inimese veri, siss piap see kigele kurjale vastu.

3. juulil tulep siinsaman Karksi valla küläde päiv. Võhma rahvas tuup meile oma   «Püve talu» näta. Sel õhtal pilli mängve, lauldass ja kigedel om söögikorvikse üten. Siinsaman ürgoru veeren om ää kokkusaamise kotus, sedä massap kigedel miilde jättä.

Mida te kirjaniku ütlemistest oluliseks peate?

Kitzberg kirjut kirjakeelen, aga ta pists tükke sisse paraja kotuse pääle mulgi kiilt. Ja tal om üits kirjatüü «Rahvuslik».

Olli siande aig, ku rahvamiis ja rahvalik neiu ollive Eestin moodun. Pirlegi kõneldess: ta om üits rahvamiis. Sada aastet tagasi es ole viil peris täädä, miantse om rahvamehe. Arvati kirjamehi, nii õpeteve rahvast. Kõrtsimehe jälle joodave rahvast ja joomavelle om nii peris õige rahvamehe: üte ostave rahva käest kesva ja rahvas saa raha ning tõise muudku joove, et saass uut juuki tetä.
Pirle om sii elämine rahva ääss kodust välläpuule, üten kamban tüü ja oma sõna ütelde, kodutse tüü jääve mõnikõrd tegemede.

Kuidas on rahvas teie tööd hinnanud?

Rahva tänu om tääda antu sellege, et tahetass muusejumi nätä. Ja miu katesekümnes sünnipäe mõni päiv tagasi tetti nii kenass, et miul võts vii silmist vällä.

Valitsus om tänu avaldenu ja mulle om auraha rinda pantu. Miul om kümne aaste sehen ollu käimisi presidente manu. Lennart ja Helle Meri kutse Kadrioru lossi õue, Arnold ja Ingrid Rüütel Kadrioru lossi manu ning pääminister Ansip Stenbocki majja, ka ole mia sotsiaalministri jutul käünü. Kik ollive iluse vastuvõtmise, aga iki oma raha iist tulli vaadete, kudas linna ja säält tagasi saap. Uudisimu om miut tagant aanu, ei ole saanu minemede jättä.

Üits lõpmede kena tänuvastuvõtt olli Talnan Pirita linnaosa ülempe man. Kaitseliidu Sakala malev saats auto usse ette ja tõi kodu tagasi. Aituma nendele ja Priit Sillale!

Mis veel hingel kripeldab?

Miul om iin umatett lauluraamat ja sehen armas laul «Mulgimaal, seal on hea elada».

Mulk ütlep «sääl» ja «ää», aga siin om «seal» ja «hea». Mia ütle, et esi tahass iki kah ästi eläde. Tõine laul ütlep, et meri on, meri jääb. Mia ütle, et Kitzberg olli, om ja jääp, temä eluaaste ollive 1855—1927.
Mia esi ole üits eestiaigne mutt. Lugesi raamatut «Mööda kirjanduse radu». Sääl kennigi ütlep: mia ole nigu Helme mõisa reili ülearu küps ja piaagu närtsinu, aga ole nigu vana raha, et kõrd om vaja, aga suurep jagu aiga es tetä temäst vällägi.