/nginx/o/2010/05/02/359618t1hb381.jpg)
Mulgimaa kultuuriprogrammist sai raha 29 projekti kogusummas ligi 600 000 krooni.
Kultuuriprogramm turgutab elujõudu
/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
2. mai 2010, 09:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suuremad toetused tulid Mulgi kultuuri instituudile, kes saab mulgi-eesti praktilise sõnaraamatu koostamiseks 125 000 krooni ning valikaine «Mulgi kultuur ja keel» õppematerjalideks ja õpetajate täienduskoolituseks 73 600 krooni.
Programmist küsiti toetust ligi 1,4 miljoni krooni. Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik ja Mulgimaa kultuuriprogrammi nõukogu esimees Eino Pedanik ütles taotluste arvu kohta, et palju neid polnud.
«Kogukonna suurust arvestades ja teiste kultuuriruumide programmidega võrreldes oli taotluste arv pigem keskpärane,» lausus Pedanik. Taotlusi menetledes pidi nõukogu maha võtma ligi 812 000 krooni, kuid seegi on teiste kultuuriruumide taotlustega võrreldes väike kärbe.
«Toetuste andmine ainult mulgi kultuuriruumiga seotud projektidele oli esmakordne,» ütles Pedanik. «Seega eeldan, et kogukonna aktiivsus alles kasvab ja järgmistel aastatel on meil taotlusi juba tunduvalt rohkem.»
Raha jagades arvestas nõukogu eelkõige projekti vastavust Mulgimaa programmi eesmärkidele. Silmas peeti projekti vajalikkust, atraktiivsust, tulemuslikkust, jätkusuutlikkust, toetuse suuruse ja mõju proportsioone, võrreldes neid nii otseste kui kaudsete kasusaajatega, ning veel palju muid tegureid.
«Mulgimaa programmi eesmärk on aktiveerida kogukonna enda ja teiste institutsioonide kogukonnale suunatud tegevusi,» selgitas Eino Pedanik.
«Ühe näitena võib tuua Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia projekti «Mugimaa rahvarõivaraamatu koostamine». Nõukogu koosolekul selgus, et selle projekti ajend oli otseselt programmi tekkimine.»
Nõukogu esimees lausus, et samasuguseid algatusi oodatakse ka edaspidi. Tema sõnul võib esile tõsta mulkide järjekindlat tööd lastega nii mulgi keele kui kultuuri õpetamisel.
«Väga tähtsaks pidas nõukogu mulgi sõnaraamatu koostamist, mis algas juba mõni aasta tagasi ning mille lõpptulemusest on loomulikult kõik huvitatud,» rääkis Pedanik. «Kokkuvõtteks võib öelda, et iga mulgi kultuuriruumile suunatud projekt on tähtis, sest aitab muuta seda elujõulisemaks.»
Suuremate summadena sai Eesti rahvusringhääling 50 000 krooni mulgikeelsete uudiste edastamiseks Vikerraadios ja Mulgi kultuuri instituut 60 000 krooni ajalehe «Üitsainus Mulgimaa» väljaandmiseks.
Programm on koostatud perioodiks 2010—2013 ning seega avaneb uus taotlusvoor järgmise aasta algul.