Et maa on sulanud ja mulla niiskusvaru veel küllalt suur, on praegu parim aeg viljapuude ja marjapõõsaste istikuid osta ja mulda panna.
Istikud rändavad talvekorterist turule
26. aprill 2010, 09:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pollis 24 aastat istikuid kasvatanud Külli Kambek võttis need talvekorterist välja läinud nädalal ning alustas igakevadist turutuuri. Esimesed käigud olid Valka ja Pärnusse, edaspidi jõuab ta riburada pidi Raplasse ja Eestis korraldatavatele laatadele.
«Jänedale lähen ja Tallinna lähedale Luige laadale. Kindlasti olen kohal ka Türi lillelaadal,» räägib ta ning ütleb, et turul ja laatadel on vahva, sest enamik inimesi on väga toredad. «Annan seal nõu. Lõikan oksi tagasi, kärbin juuri...»
Viljandi turule naine oma sõnul ei satu. «Algusaastatel küll käisin seal, aga ei läinud hästi ja nüüd pole ma enam oma nina sinna toppinud. Pealegi on Viljandi turuplats nii kitsas, et istikumüüjatel pole õiget kohtagi. See-eest Valgas ja Pärnus tuntakse mind hästi.»
Saab päikeseenergia aiast kätte
Istikute kasvatamise juurde jõudis Külli Kambek 1981. aastal, kui ta pärast Räpina aianduskooli lõpetamist Polli aiandusinstituuti ametisse läks.
«Poolteist kuud olin oskustööline. Siis sain puukooli agronoomiks istikute peale. Samal ajal hakkasin vaikselt oma aiamaalapil istikuid kasvatama,» meenutab ta.
Abiellumise ja tütre sünni järel 1986. aastal läks Kambek lapsepuhkusele. Hiljem töötas ta mõnda aega koristajana ning kui Polli asutati hooldekodu, läks sinna hooldajaks.
Kõige selle kõrvalt laiendas naine oma istikuäri.
«Väga võimsaks pole ma oma tegemisi paisutanud. Istikud mahuvad ära 6000-7000 ruutmeetri peale. Sellest käib jõud kenasti üle,» kõneleb ta.
Külli Kambek elab kolmekorruselises majas ning nendib, et kui ta peaks päevad läbi korteris passima, läheks olemine ikka väga umbseks.
Istikukasvatajad on sõbralik seltskond
«Soojal ajal müttan kogu päeva aias: hommikul välja, õhtul hilja tagasi. See ravib hinge ja on hea vaheldus,» jutustab ta. «Mul pole vaja Pärnu randa minna — saan päikeseenergia taimedega tegeldes kätte.»
Et Polli ühismajandi lagunemise järel tekkis asulasse istikukasvatajaid nagu seeni pärast vihma, pärin Külli Kambekilt, kuidas tal konkurentidega suhted on.
Selle peale ta naeratab ja vastab, et istikukasvatajad on sõbralik seltskond, kes saab omavahel suurepäraselt läbi.
«Kui tarvis, aitavad kõik meeleldi. Näiteks Elmar Zimmer on väga hea nõuandja. Asjatundlikku nõu ja toetust leiab alati ka Polli aiandusinstituudist. Näiteks istikute üleskaevamiseks ja talvekorteris vajamineva vao tegemiseks tulevad appi sealsed masinad.»
Talv tegi istikutele liiga
Küll Kambek selgitab, et müügikõlblikud istikud võtab ta sügisel üles ja seab talveks sortide järgi sügavale vakku rivvi. Juurele ja alumisele tüveosale ajab ta mulla peale ning pärast esimese lume tulekut heidab üle nende veel varjukanga, mis kaitseb külma, tuule ja muutlike ilmaolude eest.
«Varem kasutasin selle asemel kuuseoksi, aga nende kohaletoomine ja pealepanek oli märksa tülikam,» märgib ta.
Aednik tõdeb, et õunapuuistikud talvitusid sel aastal hästi, aga murelil on ladvad külmavõetud, pirnidel on külmakahjustused ja tüvedes päris suured lõhed ning kõige hullem lugu on ploomiistikutega, mille mõned sordid on külmast päris tugevasti kahjustada saanud.
«Mullu kasvasid ploomiistikud kõvasti — vihma oli palju ning sügis oli soe ja niiske. Ehk ei jõudnud nad end talveks ette valmistada,» pakub ta.
Seda, kuidas kaup tänavu müügiks läheb, ei osanud Külli Kambek ennustada.
«Sügisel oli müük üsna kesine. Kuuldavasti on aga jänesed aedades palju kurja teinud. Võimalik, et istikuid läheb siiski tarvis,» räägib ta ning lisab, et hinnad on varasemast madalamad.