Avaldus peab olema hoolega läbi mõeldud

Gert Kiiler
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niisuguse avalduse korral töövaidluskomisjonilt abi loota pole. Avaldus tuleb vormistada korrektselt ning selles esitatavad nõuded peavad olema selgelt välja toodud.
Niisuguse avalduse korral töövaidluskomisjonilt abi loota pole. Avaldus tuleb vormistada korrektselt ning selles esitatavad nõuded peavad olema selgelt välja toodud. Foto: Aivar Aotäht

Ajal, mil olukord tööturul on pingeline ja oma töökoha säilimises võivad kindlad olla vähesed, peab olema teadlik oma õigustest ja nende kaitsmise võimalustest.


Kui inimene tunneb, et tööandja on käitunud tema suhtes ülekohtuselt, on tal võimalik õigust nõuda nii kohtust kui töövaidluskomisjonist. Et aga vaidlus võimalikult lihtsalt ja kiirelt tema soovitud tulemusega lõpeks, tuleb juba töövaidluskomisjonile avaldust esitades olla asjatundlik ja tähelepanelik.



«Töövaidluskomisjon saab asjaga tegelema hakata ainult siis, kui talle esitatud avaldus on korrektne. Paraku on see tihtipeale nii segane, et sellest ei ole võimalik töötaja kõiki nõudeid välja lugeda,» nendib ametiühingute keskliidu jurist Nelli Loomets. «Käsitleda saab vaid neid nõudeid, mis on avaldusse kirja pandud. Sageli on aga mõni seaduse mõistes õigustatud nõue välja toomata jäetud.»



Puuduv põhjendus

Nelli Loometsa sõnul eeldab töövaidluskomisjon, et rahaliste nõuete, nagu töötasu, viivise ja hüvitise puhul on ära märgitud nõudesumma ning selle kujunemise põhjendatud arvutuskäik.



Näiteks kirjutab töötaja avalduses: «Palun välja mõista saamata töötasu ja puhkuse kompensatsioon.» Puudub aga info selle kohta, millise aja eest on töötasu maksmata ja kui palju oli puhkust kasutamata.



Või siis kirjutab töötaja: «Palun välja mõista saamata palk 15 000 krooni.» Ka sel juhul ei saa töövaidluskomisjon nõuet rahuldada, sest töötaja pole tõendanud, milline töötasu oli kokku lepitud, millal oli palgapäev ja kuidas on tuletatud summa 15 000 krooni.



Tõendatud nõuded

Nii et lisaks sellele, et töövaidluskomisjonile esitatav avaldus peab olema korrektne, peab töötaja olema võimeline ka oma nõudeid tõendama.



«Selleks võib kutsuda istungile tunnistajaid ning lisada avaldusele töölepingu, ametijuhendi, pangakonto väljavõtte või muud säärast — olenevalt sellest, mida töötaja nõuab,» räägib Nelli Loomets. «Töötaja nõuded võivad jääda rahuldamata ainuüksi seetõttu, et ta ei suuda tööandjaga kokkulepitut tõendada ja tööandja ei tunnista töösuhet.»



Selles valguses on tähtis, et tööleping oleks vormistatud kirjalikult ja töötasu oleks makstud pangaülekandega.



«Kui töötamise tingimused pole lepingus kirjalikult kokku lepitud, on tööandjal seaduse järgi kohustus esitada töötajale lepingu andmed heauskselt, selgelt ja arusaadavalt kahe nädala jooksul, arvates hetkest, kui too töölepingu andmete esitamist nõuab,» selgitab Loomets.



Töölepingu lõpetamise avaldus

Praegu on ametiühingute juristi jutu järgi väga sagedased juhtumid, et inimesed pöörduvad töövaidluskomisjoni poole avaldusega arvata tööleping lõppenuks ja mõista tööandjalt välja hüvitis, sest too ei anna tööd, ei maksa palka ja keeldub töötajatega suhtlemast.



«Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe ning kui tööandja sellega võetud kohustusi olulisel määral rikub, tuleb ülesütlemisteade esmalt esitada tööandjale ehk lepingu teisele poolele,» kirjeldab Nelli Loomets protsessi kulgu. «Kui inimene ise pole tööandjale lepingu lõpetamise avaldust esitanud, ei saa töövaidluskomisjon seda lõppenuks arvata.»



Juhul kui tööandja töötaja esitatud avaldusest hoolimata töölepingut ei lõpeta ja hüvitist välja ei maksa, võib too taotleda, et töövaidluskomisjon tunnistaks lepingu lõppenuks tööandjapoolsete kohustuste olulise rikkumise tõttu ja mõistaks tööandjalt hüvitise.



«Sealjuures on tähtis, et kui tööandja ei tasu ettenähtud aja jooksul hüvitist vabatahtlikult, võib töövaidluskomisjon asjaoludest olenevalt hüvitise suurust ka muuta,» rõhutab Loomets.



Pädev nõuanne juristilt

Ametiühingute keskliidu jurist tõdeb, et eelmise aasta 1. juulil jõustunud töölepinguseaduse alusel käivad töövaidlused on tihti vägagi keerulised.



«Ent neil, kes esitavad korralikult vormistatud avalduse ja lisavad sellele dokumendid, mis tõendavad nõuet tööandja vastu, on märksa suuremad eeldused töövaidluses positiivne tulemus saada.»



Seetõttu soovitab Nelli Loomets töötajatel avalduse koostamisel võimaluse korral kasutada tööõigust tundva juristi abi. Kui enamik inimesi peab sel juhul arvestama mõningate rahaliste kulutustega, siis ametiühingutesse kuulujatel aitavad töövaidlusavaldusi koostada kogenud juristid haruametiühingutest või ametiühingute keskliidust tasuta.

Märksõnad

Tagasi üles