/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2010/04/02/341836t1hd62f.jpg)
Möödunud kevadel mitmeks kuuks varjusurma vajunud metsatööstus on nüüdseks raskest seisust välja tulnud ja vaatab käesolevale aastale juba üsna lootusrikkalt.
Puidutööstus taastub seisakust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti andmetel oli puidu ja puittoodete ning puusöe eksport mullu 23 protsenti väiksem kui tunamullu, 2007. aasta aegse tipuga võrreldes oli kukkumine aga lausa kolmandiku suurune.
Kodumaise puidutarbimise kohta pole amet seni värsket infot avaldanud, kuid võttes arvesse, et Eestis kahanes ehitussektor rohkem kui meie peamistel sihtturgudel, on langus kokkuvõttes ilmselt veel suurem.
Nõudluse märgatavat vähenemist silmas pidades pole midagi imestada, et buumiharjal 1300 kroonini küündinud palgitihumeetri hind kössitas eelmisel aastal vahepeal isegi 500 krooni kandis. Veelgi enam morjendas metsamehi see, et palgilõikamise kõrvalt paratamatult üle jääva paberipuuga polnud paberitehaste seiskumise tõttu midagi teha ja küttepuude osas valitses suur ülepakkumine. Seetõttu loobusid paljud metsaomanikud raiest täiesti ja saetööstused kannatasid peale müügiraskuste ka toormepõua käes.
Eesti suuremate erametsafirmade hulka kuuluv Viljandimaa aktsiaselts Roger Puit jättis raietööd seisma mullu aprillis ja tegeles mitme kuu jooksul vaid metsa uuendamisega.
«Sellist aega pole enne olnud, et lihtsalt ei saa kuskile müüa,» meenutas Roger Puidu nõukogu liige Siim Sillamaa paberipuuturul toimunut. «Nõudlus tuli tagasi alles septembris-oktoobris.»
Mehed ja masinad
Otsekui kompensatsiooniks luhtaläinud suve eest lubas tänavune talv metsamehed ligi ka sellistele lankidele, kuhu väiksema lume ja külmaga ei pääse. Teisalt oli sügav lumi, mis langetus- ja väljaveotraktoreid soosis, suur nuhtlus saemeestele, kellest osa seetõttu metsa ei läinudki.
«Kui pead iga puu ümbert 50—70 sentimeetrit lund ära tallama, siis lõigata ju ei jõuagi,» tõdes Siim Sillamaa.
Firmajuht nentis, et metsalangetamine on ka tavalistes oludes väga raske töö ja seetõttu on saemehi järjest vähemaks jäänud.
«Väljaõppinud töölised lähevad otsast pensionile ja noori asemele tulemas pole,» rääkis ta. «Seepärast oleme harvesteride peale üle läinud ja teeme nüüd vaid 10 protsenti käsitsi.»
Isegi praegu, suure tööpuuduse ajal, ei ole keegi Roger Puidust metsalangetustööd küsima tulnud. Sillamaa jutu järgi oleks ettevõte niinimetatud talvelankide tegemiseks küll lisatööjõudu kasutada saanud, kuid see rakendus oleks olnud ajutine. «Inimesed tahavad ju pidevat tööd, mitte kolmeks kuuks aastas.»
Metsafirmade tuules on lumerikka talve eeliseid ära kasutanud saeveskid: nad on palke suurtes kogustes kokku ostnud ning säilitavad neid nüüd paksu lume- ja saepurukihi all suveni.
Sakalal suured plaanid
Suure-Jaani külje all tegutseva aktsiaseltsi Sakala Saeveski tegevjuht Jaanus Heile ütles, et kummalisel kombel ei toonud talv tänavu kaasa palgihindade langust, mistõttu pole toormaterjali küllusest ilmselt endiselt põhjust rääkida.
Sakala Saeveski peaks tema hinnangul oma vajadused siiski rahuldatud saama ja lumeladu firma ei rajanud.
«Kavatseme sel aastal tootmist poole võrra suurendada ja saagida kuni 60 000 tihumeetrit palki,» tutvustas Heile firma plaane. «Töötajate arv siiski kuigivõrd ei kasva. Tänavune kasv peaks tulema suurema efektiivsuse abil.»
Sakala Saeveski peamiseks toodanguks on prussid ja lauad ning jaanuaris hakkas ettevõte tegelema ka liimpuidu valmistamisega. Kui seni on umbes 60 protsenti toodangust müüdud kodumaal, siis tulevikus peaks eksport siseturust mööda minema.
«Ostjaid leida pole muidugi kerge, kuid see on võimalik,» iseloomustas Heile turu olukorda. «Inimesed peavad vaeva nägema, aga kes otsib, see leiab.»
Siim Sillamaa ei osanud ennustada, kui palju aega puidusektoril täielikuks taastumiseks kulub, kuid stabiilsus on tema arvates saavutatud.