/nginx/o/2010/03/22/336203t1h5fa2.jpg)
Lapsed vajavad üha enam eripedagoogide ja teiste spetsialistide abi, kuid neid paraku ei jätku. Et olukorda leevendada, on Viljandimaale loodud õppenõustamiskeskus.
Õppenõustamiskeskus leevendab jõudumööda spetsialistide nappust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mittetulundusühing Viljandimaa Nõustamis- ja Õpiabikeskus Vasem-Parem alustas poolteist aastat tagasi tegevust eesmärgiga pakkuda abi eelkõige lastele, nüüdseks aga on ta oma haaret tunduvalt laiendanud.
Juba 2008. aasta 1. oktoobril liitus keskus Euroopa Sotsiaalfondi programmiga «Õppenõustamissüsteemi arendamine». Selle eesmärk on luua igasse Eesti maakonda õppenõustamiskeskus, mis toetaks täiskasvanuid: haridustöötajaid, lapsevanemaid, eripedagooge, perearste, sotsiaal- ja omavalitsustöötajaid ning kõiki teisi lastega kokku puutuvaid inimesi.
Programmi elluviimist juhib riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus, kes on igas maakonnas leidnud endale sobiva partneri. Siinne partner ongi omavalitsuste liidu ja maavalitsuse soovitusel Vasem-Parem.
«Jätkame kindlasti ka senist otsest tööd lastega: pakume neile nõustamist, kunsti-, muusika- ja pereteraapiat ning vajaduse korral õpiabi,» lausus mittetulundusühingu juhataja Reet Nigol. «Sellele on nüüd aga lisandunud töö täiskasvanute ja spetsialistidega.»
Aitavad lastega toime tulla
Juhataja ütlemist mööda saab keskus täiskasvanute nõustamisel kasutada suures osas samade professionaalide abi, kellega tegi koostööd varemgi.
Nõustajad aitavad täiskasvanuid nii eripedagoogilistes, logopeedilistes, psühholoogilistes kui sotsiaalpedagoogilistes küsimustes. Nad selgitavad, kuidas nood saaksid toetada laste võimete arendamist, samuti ennetada õpi- ja käitumisraskusi ning nendega toime tulla.
Nõustaja poole võib pöörduda näiteks õpetaja mõne konkreetse juhtumiga, mis lapsega ette on tulnud.
«Sel juhul on meil vaja kõigepealt kindlaks teha lapse kõneprobleemid, õpitase, psühholoogiline seisund ja sotsiaalne olukord,» kirjeldas Reet Nigol. «Alles siis saame anda õpetajale nõu, millised on tema hoolealusele sobivad tugisüsteemid ning arengu- ja õppekava.»
Täiskasvanud võivad aga keskusest nõu küsida ka siis, kui soovivad omaenda võimeid arendada. Näiteks kui mõni õpetaja tunneb, et ta ei tule käitumis- ja õpiraskustega lastega toime, saab ta nõustajatelt küsida konkreetseid näpunäiteid, kuidas säärasel puhul käituda nii õpilaste, lapsevanemate kui kolleegidega.
«Püüame spetsialiste nõustada, aga ka jõustada: anda neile juurde jõudu seda rasket tööd teha,» rõhutas Reet Nigol.
Nii et oma küsimustega võivad õppenõustamiskeskuse poole pöörduda õpetajad, lapsevanemad, eripedagoogid ja teisedki. Seejuures ei pruugi abivajaja ilmtingimata ise keskusse kohale tulla — nõustajad lähevad ka kooli või lasteaeda kohale.
«Oleme kaasanud kõik lapsele olulised inimesed ja analüüsinud tekkinud olukorda,» kõneles keskuse juhataja. «Püüame ühiselt leida lapse seisundit parandavaid võimalusi — arutada, kas tal on vaja individuaalset arengu- ja õppekava, käitumise tugikava, tugiisikut, lisaspetsialisti või mingeid abivahendeid.»
Reet Nigoli sõnul on just niisuguse koostöövõrgustiku loomine nõustajate tähtsaim ülesanne. «Soovime, et kõik selle osalised võtaksid juhtumi eest vastutuse ning kõigile saaks selgeks, kes mida ja kuidas täpselt peaks tegema.»
Samuti võib õppenõustamiskeskuse spetsialistide abi kasutada haridusasutuse kollektiivi probleemide lahendamisel.
«Nõustajatel on asutuse juhtkonna ees hulk eeliseid: nad vaatavad asju distantsilt ning nad on professionaalsed ja neutraalsed,» tõdes Nigol ning lisas, et kõige muu kõrval korraldab keskus õpetajatele ja lapsevanematele koolitusi.
Vajatakse veerandsadat erispetsialisti
Nagu Reet Nigol nentis, on inimesed õppenõustamiskeskuse juba üles leidnud.
«Olen selle eesmärke tutvustanud koolide õppejuhatajatele ja direktoritele, lasteaedade juhatajatele, metoodikutele, eripedagoogidele, sotsiaaltöötajatele, klassijuhatajatele ja lastevanematele. Lähiajal on niisugune üritus kavas perearstidele,» loetles ta.
Keskus teeb koostööd ka Viljandi maa- ja linnavalitsuse ametnikega.
«Vajadus sellise nõustamise järele on suur,» lausus juhataja. «Peamine valukoht on see, et Viljandimaal ei jätku laste- ja haridusasutustesse vajalikke spetsialiste.»
Reet Nigol on koostanud Viljandimaad puudutava registri, et saada ülevaadet, kui palju niisuguseid spetsialiste siin töötab ja kui suur on nende järele nõudlus. Selgus, et Viljandimaa lasteaedades ja koolides vajatakse osalise tööajaga ligi kümmet logopeedi, seitset psühholoogi, rohkem kui viit eripedagoogi ja nelja sotsiaalpedagoogi.
«Meie programm peakski nüüd seda olukorda leevendama,» märkis Nigol. «Kuna lastega tegelemiseks spetsialiste ei jätku, nõustame ja koolitame pedagooge ja teisi täiskasvanuid, et nad ettetulevate probleemidega ise hakkama saaksid ja lapsi aidata suudaksid.»
Järjekord väga pikk ei ole
Et õppenõustamiskeskuse tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, on kõik programmi raames osutatavad teenused tasuta ning Reet Nigoli jutu järgi ei ole ka järjekord spetsialistide juurde kuigi pikk. Raha pärast ei ole jäänud vastu võtmata needki abivajajad, kelle nõustamine kõnealuse programmi alla ei mahu.
«Oleme küll välja töötanud hinnakirja, kuid praeguses majanduslikus olukorras on seda peaaegu võimatu kasutada,» rääkis Nigol.
Seepärast ongi Vasem-Parem kirjutanud projekte hasartmängumaksu nõukogule, Viljandimaa omavalitsuste liidule ja maakonna alaealiste komisjonile. Toetust on saadud sihtasutuselt Britannia ja omavalitsustelt.
«Keskusega võivad julgelt ühendust võtta kõik abivajajad. Üheskoos leiame kindlasti mingi lahenduse,» julgustas Reet Nigol.
Lähemat infot keskuse tegemiste kohta saab
.