Kuu aja pärast peab paarsada Eesti suuremat tarbijat hakkama elektrit ostma vabaturuhinnaga, mis on senisest keskmiselt poole kõrgem. Väiksemad ettevõtted ja eraisikud saavad aga veel kolm aastat vana moodi läbi ajada.
Avatud elektriturg suuri tegijaid ei soosi
3. märts 2010, 20:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal pole 1. aprill paljudele firmajuhtidele kaugeltki nalja- ja naerupäev, vaid toob neile pigem murekortsu kulmude vahele. Nimelt avaneb siis osaliselt Eesti elektriturg ning 230 ettevõtet, kes tarbivad ühes kohas rohkem kui kaks gigavatt-tundi aastas, peavad hakkama elektrit vabaturult hankima.
Põhjamaade elektribörsilt Nordpool saab kas või järgmiseks päevaks osta näiteks Norra vee jõul, Soome tuumakütusest või Eesti põlevkivist toodetud elektrit — mis parajasti soodsam on. Ent enamasti eelistavad tööstused oma kulusid siiski pikemalt ette planeerida ning lepivad ühe või teise elektrimüüjaga kindlas hinnas kokku kauemaks ajaks. Näiteks senine monopol Eesti Energia oli kuu enne turu avanemist sõlminud lepingud umbes kolmandiku osas siinse vabaturu mahust.
«Seni on ettevõtted eelistanud aasta lõpuni fikseeritud hinnaga lepinguid, mis tagavad neile stabiilsetel tingimustel sisendressursi,» märkis Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink.
Üks nendest, kes vähemalt käesoleva aasta lõpuni Eesti Energia kliendiks otsustas jääda, on Viljandimaa suuremate energiatarbijate hulka kuuluv Ekseko.
Ettevõtte juhatuse esimees Teet Soorm rääkis, et umbes samamoodi, nagu nüüd elektrit hakatakse ostma, on Ekseko juba kümme aastat soetanud loomasööta.