Kehaline passiivsus on tänapäeva noorte suurim terviserisk. Rõõmustavalt palju on aga ka neid noori, kes arvuti või teleri ees istumisele sportida eelistavad.
Tervist tugevdab vaid arukas sportimine
25. veebruar 2010, 21:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sportimine eeldab head tervist ja õiget koormuse valikut. Haigekassa toel on hakatud Eestis tegema noorsportlaste põhjalikku tervisekontrolli. Harva toob see kaasa täieliku treeningute keelu, küll aga soovitab spordiarst mõnikord pikemaks või lühemaks ajaks koormust vähendada. Sageli tuleb tervisekontrollis välja haigusi, millest varem ei teatud.
Noorsportlaste tervisest räägib lähemalt Tartu ülikooli spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juhataja dotsent Eve Unt.
Dotsent Eve Unt, kellele täpsemalt on mõeldud noorsportlaste tervisekontroll? Kõige pisemaid kontrollivad perearstid. Kas nemad leiavad kõik hädad üles?
Noorsportlaste tervisekontroll on mõeldud 7—19-aastastele lastele, kelle treeningukoormus on suurem kui viis tundi nädalas. Kui treeningut tehakse alla viie tunni nädalas, välja arvatud kehalise kasvatuse tunnid, saab tervist kontrollida perearsti juures. Sotsiaalministri tänavu 6. jaanuaril avaldatud määruse järgi on lisaks koolieelsele kontrollile ette nähtud perearsti tervisekontroll teises, viiendas ja üheksandas klassis.
Kui peaks ilmnema vajadus lisakoormustestiks või koormuse korrigeerimise konsultatsiooniks, on perearstil alati võimalus suunata laps spordiarsti vastuvõtule.
Perearstide ja spordiarstide avastatud kaasasündinud terviserikete ilmnemise statistikat on võimatu ja ühtlasi mõttetu teha. Probleemide ilmnemine ja nende avastamine sõltub paljudest asjaoludest. Näiteks südame kaasasündinud lisaerutusjuhtetee ei pruugi ilmneda varajases lapseeas, vaid alles pärast kümnendat eluaastat. Kui patsiendil kaebusi pole, võib see tulla välja juhuleiuna EKG-d tehes.