Selle aasta küsimus: millist digiboksi valida?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kesk- ja Lõuna-Eestis on öösel häiritud tavaantenniga telerivaatamine.
Kesk- ja Lõuna-Eestis on öösel häiritud tavaantenniga telerivaatamine. Foto: Internet

Täna Vancouveris algavad taliolümpiamängud on taas päevakorrale toonud digiboksi soetamise, sest selleta ETV2-st ülekandeid ei näe.


Kui veel mõni aeg tagasi tähendas digiboksi muretsemine vähemalt 1500-kroonist väljaminekut, siis praegu saab selle kätte juba odavamalt kui 1000 krooniga.



Olenevalt kauplusest on digibokside valik päris suur ning nende hind sõltub paljuski sellest, millised võimalused vastuvõtjal on. Kui odavamatega näeb vaid tasuta levivaid Eesti kanaleid, siis kallimad annavad võimaluse vaadata soovi korral ka tasulisi kanaleid ning saateid ja filme salvestada. Odavamatel võib puududa displei ja olla vähem väljundeid.



Kaupluse Aveton juhataja Harri Koiksaar võttis odavama ja kallima digiboksi erinevuse kokku lihtsalt: «See on nagu iga teise tehnikaasjaga: kallimates mudelites kasutatakse kallimaid komponente ning eeldatavasti peavad need ka kauem vastu ja pakuvad rohkem lisamugavusi.»


Märgiga ja märgita



Digibokse saab kaheks jagada veel selle alusel, kas neil on Digilevi märk või mitte.



Tagasi üles