Kevadtalvel igatsevad toataimed uut mulda

Normaalselt arenenud taime soovitab Eda Annus istutada senisest paar sentimeetrit suuremasse potti. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Kõige sobivam aeg toataimi ümber istutada on veebruari lõpust aprillini — ajal, mil need hakkavad pärast talvist puhkeperioodi taas kasvama.

See, kas kodus kasvavad lemmikud kevadel uude potti panna, sõltub nende kasvust, suurusest ja vanusest. Viljandi Maksimarketis asuva Floreasi lillepoe müüja-floristi Eda Annuse sõnul peaks noori, jõudsalt sirguvaid toataimi ümber istutama igal aastal, vanemaid, samuti kaktusi ja sukulente aga harvem, iga kahe-kolme aasta järel.

Eda Annus tõdeb, et on hulk märke, mis näitavad, kas taim vajab ümberistutamist. Näiteks kui tüvi ja lehed kasvavad aeglaselt, isegi kui taime väetatakse regulaarselt kevadel ja suvel. See ei kehti muidugi taimede puhul, mis ka looduses aeglaselt kasvavad. Üks niisuguseid on palmlehik.

Taim tuleks ümber istutada ka siis, kui muld potis kuivab väga kiiresti. Samuti juhul, kui pott on talle kitsaks jäänud.

«Selle kontrollimiseks pöörake pott ettevaatlikult, käega taimest kinni hoides ümber ja kergelt sellele koputades võtke taim välja. Kui mullapall on juurtest tihedalt läbi kasvanud, nii et mulda pole enam nähagi, on pott ilmselgelt liiga kitsas. Kui aga juuri on vähe, siis taim ümberistutamist ei vaja ja selle võib potti tagasi panna. Kui olete seejuures ettevaatlik, ei tee te taimele halba,» kõneleb Eda Annus.

Parim valik on õige suurusega savipott

Enne kui hakata taimi ümber istutama, tuleb valmis panna uued või siis vanad, ent hoolikalt puhtaks pestud potid, mullasegu ning drenaažiks potikillud ja liiv. Käepärast võiksid olla käärid või terav nuga, juhuks kui on tarvis eemaldada liigseid või haigeid juuri.

Eda Annuse kogemuste põhjal on kõige mõistlikum kasutada savipotte, sest nendes püsib hästi soodne mikrokliima. Enne kasutamist tuleks need aga mõneks tunniks vette asetada, et need niiskust täis imbuksid. Vastasel korral imeb poorne pott mullast vee välja ja istutatud taim jääb kuivale.

Kasutada võib ka plastpotte, mis ei lähe nii kergesti katki ja mida on lihtne puhastada. Silmas peab aga pidama, et plastpotis kasvavat taime tuleb tunduvalt vähem kasta. Kerge plastpott ei sobi suurtele taimedele — need võivad koos sellega lihtsalt ümber kukkuda.

Eda Annus nendib, et liiga avarasse potti taime istutada ei maksa. «Normaalselt arenenud taimele on parim, kui uus pott on senisest paar sentimeetrit suurema läbimõõduga ehk siis eelmine pott peaks lahedasti järgmise sisse ära mahtuma.»

Seejuures tuleb muidugi vaadata juurte seisukorda. «Liiga suurde potti istutamine võib taimele hukatuslikuks saada, sest ta ei suuda juurtega kogu potisisu oma kontrolli alla võtta ja kasutamata muld rikneb. Vaid eriliselt jõudsa kasvuga taimede puhul, nagu hibisk, papüürus või aspar, võib võtta veel ühe suurusjärgu võrra suurema poti.»

Unustada ei tohi drenaaži

Taime istutades soovitab Eda Annus abivahendina kasutada lapikut puust istutuspulka.

«Mullapall tuleb potist välja lüüa ja juurte küljest osa vana mulda ära raputada,» õpetab ta ning lisab: «Ümberistutatavad taimed peaksid olema enne korralikult kastetud, et juurte küljest liiga palju mulda ära ei langeks.»

Seejärel tuleb vajaduse korral eemaldada haiged ja surnud juured ning väga lopsakat juurestikku võib ka mõnevõrra kärpida.

«Lihakate juurte puhul peab olema ettevaatlik ja lõikepinda puuderdama puusöepulbriga,» hoiatab Annus. «Mugul- ja sibultaimede puhul, nagu alpikann ja ratsuritäht, tuleb vana muld täiesti eemaldada ning mugul või sibul vanadest kuivanud juurtest puhastada.»

Kui ettevalmistustööd tehtud, asetatakse anuma põhja potikild, sellele umbes sentimeetripaksune kiht jämedat liiva ja seejärel veidi uut mulda. Siis sobitatakse taim koos mullapalliga selle keskele õigele kõrgusele.

Annus rõhutab, et juurekael peaks jääma vaid paari millimeetri jagu mulla alla, vastasel korral võib taimel tekkida hapnikupuudus.

Ruum mullapalli ja potiserva vahel täidetakse uue mullaga ning seejärel vajutatakse see istutuspulgaga kinni. Siis võiks veel poti põhjaga paar korda vastu lauda koputada, et muld satuks tihedalt juurte ümber.

Päris ääreni potti mulda täis ei panda, vaid jäetakse umbes sentimeeter ruumi kastmisvee tarvis.

Kastmisega peab piiri pidama

Pärast istutamist tuleb taime põhjalikult kasta, ent seejärel, kuni juurdumiseni, mis võtab aega kaks-kolm nädalat, peab kastmisega piiri pidama. Selle aja jooksul areneb juurekapillaaristik uuesti välja ja suudab hakkama saada ka liigse veega.

Enne korralikku juurdumist, kolme-nelja nädala vältel, ümberistutatud taime ei väetata. Küll aga on soovitav seda teha mõni päev enne ümberistutamist.

Kuigi enamikku toataimi on mõistlik ümber istutada veebruarist aprillini, toob Eda Annus välja mõne erandi. «Väljaspool harilikku istutusaega tasub ümber istutada haigestunud ja hädaolukorras olijad. Samuti tuleks mõni õitsev taim, näiteks kalla ja alpikann, uude mulda panna hoopis juulis-augustis.»