Mida teha siis, kui ammu kavandatud metsaretk satub talve ühele külmemale õhtule? Need, kes oma mõttest loobuda ei tihka ja selle siiski ellu otsustavad viia, peavad valmis olema üsna kargeks elamuseks.
Talve külmim öö Vanapagana kostilisena
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui meie väike seltskond võttis plaani uurida Lõuna-Järvamaal asuvat Vanapagana metsamaja ja selle ümbrust, oli alles pehme detsember. Kellelgi ei olnud aimu, et jaanuaris tabab Eestit käre pakane ning see saavutab haripunkti täpselt sel ööl, mil puhkepaik meile kinni on pandud.
Aga just pühapäeval, 24. jaanuaril sündis käesoleva talve senine külmarekord. Viljandi ilmajaam mõõtis hommikul kella nelja ja viie vahel madalaimaks õhutemperatuuriks —29,5 kraadi, külmapealinnas Jõgeval fikseeriti aga uueks äärmuseks koguni —32,4 pügalat.
Suure-Jaanist tosina kilomeetri kaugusel Rassi külas oli sel ööl samuti üle paarikümne miinuskraadi. Sellest hoolimata võis laupäeva õhtul Vanapagana metsamaja lõkkeplatsi ääres näha mitut kogu, kes kõrgete kuuskede vahel ringi kepsutasid.
Nii üks kui teine tegi aeg-ajalt vehklemises pausi, pööras näo selge tähistaeva poole ning imetles puulatvu ja eredat kuusirpi. Seisak kestis aga ainult hetke, sest soojahoidmiseks tuli taas jäsemeid liigutada.
Kui pakane juba liiga kõvasti näpistama hakkas, lipsasid kogud väikesesse majja ning püüdsid kamina- ja pliiditule paistel oma sõrmed jälle ellu äratada.
Loomulikult ei olnud need mingid tondid, vaid hoopis meie vapper seltskond. Olime krõbedat ilma trotsides otsustanud kuulsa puhkekoha üle vaadata ning veeta õhtu paigas, kus pole vett, elektrit ega soojust.
Enne pimeduse saabumist tegime ümbruskonnas lühikese suusasõidu. Kuigi ettevalmistatud spordiradu seal ei ole, võib metsasihtidel liikudes välja jõuda näiteks paari kilomeetri kaugusel asuva Saeveski onnini.
Nagu Vanapagana majake, kuulub seegi ehitis riigimetsa majandamise keskusele ning on mõeldud matkajate ja loodushuviliste peatuspaigaks.
Meie piirdusime pakase tõttu lähedaste sihtidega ning imetlesime lumega kaetud sihvakat kuusemetsa. Puhkekoha infotahvli andmetel kasvab seal tüüpiline mustikakuusik, kus leidub harilikku laanikut ja palusammalt, hulgaliselt piibelehti, mustikaid ja pohli ning lagendikke armastavaid kilpjalgu. Suvel ilmestavad metsamaja ümbrust õitsevad käpalised ja sügisel meelitab see koht seenerohkusega.
Praegu on kõik need rikkused loomulikult paksu lume all. Valge vaibaga on kaetud ka lageraieplats, mis tormikahjustuste tõttu metsamaja kõrval haigutab.
Huvitav nimelugu
Seda, milline on kõnealuse paiga ajalugu ning miks sealset metsamaja just Vanapagana omaks kutsutakse, on 9. detsembri «Sakalas» üksikasjalikult selgitanud Ain Erik.
Omapärase kohanime taga ei peitugi midagi müstilist: Tõrvaaugu põlismetsa all võeti üles hoopis Eesti mängufilm «Põrgupõhja uus Vanapagan», mis valmis 1964. aastal. Peategelase Jürka maja asus filmitegemise ajal täpselt samal kohal kui praegune ehitis. Tegelikult polnudki see päris maja: dekokratsioonidena olid püsti pandud ainult taluhoone esikülg, kõrvalhooned ja kaevu maapealne osa, tubased stseenid filmiti stuudios.
Kohalike inimeste palvel jäeti filmidekoratsioonid põlismetsa alles ka pärast võtete lõppu ning need osutusid rahva seas tõeliseks vaatamisväärsuseks, kuni aeg tegi oma töö.
1985. aastal rajasid kohaliku Kabala metskonna töömehed Viljandi looduskaitse osakonna toetusel dekoratsioonide asemele puhkemajakese, mida kohalikud hakkasid kutsuma Vanapagana onniks. Tänapäeval on see igameheõigusega kasutatav puhkekoht ning selle teisele korrusele on välja pandud kunagist kuulsusrikast filmitegemist meenutavad fotod.
Linnarahva pelgupaik
Meie külmal õhtul oli metsamajas küünlavalgust nautida küll väga romantiline, kuid pikalt kütmata seisnud hoonet üles soojendada osutus paraku võimatuks. Kuigi pliidi all ja kaminas põles tuli täie hooga, jäid ruumis viibijatel õhtu lõpuni jopehõlmad kinni ja mütsid pähe.
Ilmselt oli see tingitud erakordselt jahedast välisõhust, sest nagu ütles puhkekoha perenaine Lehte Lenk, on loodusesõbrad seal varem alati rahule jäänud.
«Nüüd on pikka aega käredat pakast olnud ning maja on paar nädalat tühjana seisnud. Üldiselt on see aga aasta ringi kasutatav,» rääkis ta.
«Detsembris, kui samuti külmad ilmad olid, viibisid siin inimesed Võrumaalt. Nemad said küll sooja sisse ja olid väga rõõmsad.»
Lehte Lengi sõnul oli seal eelmisel talvel rahvast igal nädalavahetusel.
«Tänavu on külastajaid vähem. Arvan, et neid ei takista niivõrd külm talv kui masu,» lausus Lenk. «Eelmisel talvel olid samuti külmad ilmad, kuid inimesed olid siin mitu päeva ühtejärge. Vahel jõudis siin nädalalõpul vahetuda mitu seltskonda, nii et nendega oli üsna palju tegemist.»
Perenaine nentis, et kõige sagedamini on tee Vanapagana majja leidnud Tallinna inimesed, sekka on aga sattunud ka mujalt tulijaid.
«Palju on olnud matkajaid, kes on siia kõndinud ja siit tagasi astunud, kogu moon seljas,» jutustas naine. «Osa sõidab Tallinnast rongiga Türile või Võhmasse ning tuleb siia jala. See teeb umbes 15 kilomeetrit matka.»
Pahandused on lakanud
Lehte Lenk, kes elab sealsamas lähedal, toob metsamaja broneerinud inimestele võtme kohapeale ja võtab selle hiljem neilt ka vastu.
Kui varem oli maja tasuta avatud kõigile teekäijatele, siis 2008. aasta oktoobris keerati selle uksed kinni.
«Mõni tuli siia ainult lõhkuma ja räuskama — neid ei huvitanud ilus loodus ega miski muu. Iga nädal oli siin midagi pahasti,» meenutas Lenk ning tõdes, et pärast uste lukustamist ja majakesele kasutustasu kehtestamist pole sääraseid pahategusid enam ette tulnud.
Ka meie ei hakanud metsamaja pinke ja laudu soojuseks muutma, liiatigi kui hoone tagant puuriidast saime küttematerjali märksa väiksema vaevaga kätte.
Kesköö paiku sõitsid nõrgemad retkelised autoga kodu poole, kohtudes nagu pilkena oma teel autotuledest hirmunud valgejänesega.
Seltskonna tugevamad liikmed veetsid öö kamina ees tukkudes, kuid kõige kangemad magasid magusa une metsamaja kõrvale püstitatud telgis.