Anu Lill juhatab naisi inspireerivat ajakirja

Eesti «Cosmopolitani» peatoimetaja Anu Lill lubab muuta ajakirja siinsete naiste jaoks omanäoliseks. Foto: Signe Kanarbi

Viljandist pärit Anu Lill on eelmise aasta lõpust naisteajakirja «Cosmopolitan» peatoimetaja. Ametisse pääsemiseks tuli tal läbi teha põhjalik konkurss.

Anu Lill valiti sellesse ametisse paarikümne kandidaadi hulgast. Kõigepealt tuli tal esitada oma kandidatuur Ühinenud Ajakirjade kirjastuse juhile. Tema valis avalduste seast välja kolm ning materjalid saadeti Hearsti korporatsiooni kuuluva «Cosmopolitani» New Yorgis asuvasse peakontorisse.

«Kandideerimise esimese sammuna pidin saatma ingliskeelse CV ja kaastöö, mis tähendas viimase Ameerika «Cosmopolitani» numbri sisu väga põhjalikku analüüsi, Eesti «Cosmopolitani» sisumuudatuste ideid, ajakirja positsioneeringut Eesti meediamaastikul, test-peatoimetajaveeru kirjutamist, kolme tulevase numbri maketi ehk sisuplaani koostamist ja ajakirja arengu visiooni,» kirjeldas Anu Lill.

Tema töö pikkus oli ligi viisteist A4 formaadis lehte. Järgnes kahetunnine konverentskõne Hearsti tegevdirektori ja tema asetäitjaga, kes otsustavad, missugune kandidaat sobib peatoimetajaks.

Pärast seda soovitati kolme sõelale jäänu seast jätkata just Lillel. Kuuekuune katseaeg peatoimetaja kohusetäitjana päädis New Yorki sõiduga.

Kolmepäevasele tihedale koolitusele ja Anu Lille juhtimisel välja antud ajakirjanumbrite analüüsile järgnes ametlik kinnitus, et ta on valitud peatoimetajaks.

«Peatoimetaja peab oskama väga hästi inglise keelt, tundma oma sihtgrupi lugejaid ning olema inspireeriv isiksus, laia silmaringiga ja trenditeadlik nii suhete, tervise, moe kui ilu vallas — ühesõnaga oskama märgata, mis ümberringi toimub,» arutles Lill. «Kindlasti tuleb olla hea suhtleja, sest ajakirja tegemise köögipool hõlmab reklaamiklientide, fotograafide, stilistide, kohalike tuntud inimeste, kaasautorite ja oma kolleegidega suhtlemist. Lisaks eeldab see amet kohusetundlikkust ja organiseerimisvõimet, sest kokkuvõttes vastutab ajakirjanumbri eest peatoimetaja.»

Anu Lill nentis, et vähem tähtis pole ka ajakirja esindus­isiku roll ja selles mõttes kestab töö kindlasti 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas.

New Yorgis veedetud aega peab ta inspireerivaks. «Ärkasin varavalges ja sammusin, kohvitops käes, Hearsti Towerisse tööle nagu tõeline newyorklane! Päevad olid pingelised, aga oli suur au töötada meediaäris maailma tippudega — ma lausa ahmisin uut informatsiooni ja õpetussõnu,» meenutas ta.

«Cosmo» on osa elust

Anu Lill hakkas «Cosmole» kaastööd tegema juba ajakirja algusaegadel, umbes pool aastat pärast esimese numbri ilmumist: toonane ülikoolikaaslane tõlketeooria loengult, praegune Marie Claire’i peatoimetaja Anu Merila soovitas teda artikleid tõlkima ja kohandama. Hiljem alustas neiu kirjutamist ning 2008. aastal asus tööle «Cosmo» tegevtoimetajana. Kui eelmine peatoimetaja lahkus, jäi talle kohusetäitja roll ja see viis Anu Lille otsusele kandideerida peatoimetajaks.

Varasematest kogemustest nimetas Lill eriprojektide  tähe all tõlkimist. Pikemalt peatus ta SDI-s Media Estonia, kus töötas telesaadete, -filmide, -sarjade tõlkijana. Ühe aasta oli ta ka reklaamikoostaja agentuuris Ecwador ning tegi vabakutselisena kaastööd kohalikele elustiili- ja naisteajakirjadele.

Kolleegide kohta ütles peatoimetaja naljatamisi, et on nende suurim fänn. «Meie toimetus on väga koloriitne. «Kirjastuse majas kostab kõige rohkem naeru ja tekib koomilisi olukordi loomulikult «Cosmo» toas,» rääkis ta.

Tiim koosneb peatoimetaja jutu järgi väga erinevatest isiksustest. «Just niimoodi saame teha parimat ajakirja ning pakkuda noortele naistele huvitavate ja aktuaalsete teemade mitmesuguseid tõlgendusi,» ütles Anu Lill. «Loomulikult tekib erinevuste tõttu ka konflikte: toimetuse liikmed on emotsionaalsed ja iseteadlikud, parimas mõttes «kiiksuga» inimesed, aga just töiste vastuolude tulemusena valmib ajakiri, mis inspireerib iga kuu tuhandeid eesti naisi. Ja mis kõige olulisem: «Cosmot» peab tegema heatujuliselt, huumoriga, kirega.

Muidugi pole see suure vastutuse, reklaamituru raske seisu ja pingeliste trükitähtaegade tõttu alati kerge, aga lõppkokkuvõttes arvan, et mul on suurepärane töö.»

Eesti «Cosmo» on saanud viieaastaseks, novembris pidas toimetus suurejooneliselt sünnipäeva. Ajakiri on peatoimetaja hinnangul tõusnud kohalike naisteajakirjade seas, Eesti meediamaastikul ja popkultuuriruumis kindlalt liidriks.

««Cosmo» kas meeldib või seda aasitakse, külmaks ei jäta ta kedagi ja pole ilmselt inimest, kes «Cosmot» ei teaks,» oli noor naine rahul. «Väga uhke tunne on olla Eestis nii võimsa ja kõneka brändi edasikandja.»

Mõistagi on praegu keerulised ajad, eriti reklaamiturul, kuid «Cosmo» on tema arvates nii tugeva ajaloo ja suure kõmuväärtusega, et jääb püsima.

Oma plaanide kohta jutustas Anu Lill, et tahab integreerida Eesti «Cosmo» — selle materjalid tulevad Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast ja Suurbritanniast ning toimetuse kasutada on peaaegu kõik, mis ilmub sealsetes ajakirjanumbrites — kohalikku ühiskonda ja avaldada rohkem siinsetest, aktuaalsetest teemadest, suhtetrendidest ja inimestest rääkivaid lugusid.

«Rootsis ja Indias on naised ju teistsugused ning see peaks väljenduma ka ajakirjas. Tahame kujundada «Cosmo» selliseks, et ta oleks äratuntavalt Eesti oma,» lisas ta.

Ameeriklased räägivad, et meie ajakirjas on naised alati kaunid: portselanjumega ja pikkade blondide juustega põhjamaised haldjad.

Pärast X klassi veetis Anu Lill aasta Michigani osariigis Port Huroni keskkoolis, mille lõpetas kiitusega. Tagasi tulnud, läks ta uuesti Jakobsoni kooli ning õppis seejärel Tallinna ülikooli humanitaarinstituudis anglistikat, lisaerialana ka itaalia keelt ja kultuuri. Sellest inspireerituna sõitis ta 2007. aasta algul Itaalia saatkonna stipendiumi toel Kesk-Itaaliasse Perugiasse itaalia keele ja kultuuri intensiivkursustele. Anu Lillel on anglistika bakalaureusekraad ning ta tahab tulevikus kindlasti edasi õppida.

Praegu ütles ta end käivat kohalikus elu- ja karjäärikoolis. «See on suurepärane! Kui palju siis on neid ameteid, mis võimaldaksid iga päev õppida midagi uut, alates suhtlemis- ja juhtimisoskustest ja lõpetades maailmameedia konglomeraadilt Hearstilt saadava oskusteabega,» lisas ta.

New Yorgist antakse nõu

Igal «Cosmol» on Hearstis oma rahvusvaheline toimetaja, kes annab nõu, soovitab ja vastab küsimustele. Kõik kujundatud küljed saadetakse talle ülevaatamiseks ja kinnitamiseks ning järgneb tagasiside ettepanekute ja ideedena.

«Hindan Ameerika parimate ülikoolide lähenemisviisi ja taset,» ütles Lill. «Armastan seni külastatud paikadest kõige enam New Yorki ja lähen ehk kunagi sinna tagasi.»

Kõiki välisõpinguid peab ta tänuväärselt veedetud ajaks. «Olen Euroopa ja Vana Maailma kultuuri ja traditsioonide austaja, aga kahtlemata aitas Ameerikas oldud aeg tundma õppida sealset mõttemaailma ning see tuleb mulle praegusel ametipostil kasuks. Ega olnud teab mis lihtne vaba ja liberaalse kasvatusega Euroopast üsna konservatiivsesse, pealegi religoossesse perekonda sisse sulada! See annab hindamatu inimeste tundmise kogemuse ning suurepärase inglise keele oskuse ja julguse suhelda! Olen nii seltskondlikus kui sisulises vestluses peaaegu sama osav kui mu ameeriklastest kolleegid.»   

Itaaliasse minnes oli Anu Lill enda arvates juba enam-vähem väljakujunenud isiksus. Ta elas kaunis Perugia vanalinna korteris, suhtles sealsete inimestega, kuulas ja õppis keelt, nautis veini ja pastat — kogu itaallaste hedonistlikku elustiili.

Seal kohtus ta mitme inimesega, kes on talle tähtsad ka praegu. «Sattusin jagama tuba hollandlannaga, kes on üks mu paremaid sõpru, hingesugulane, kellega teineteisele igast maailma otsast postkaarte saadame. Ma ei ole vist iial nii palju, seljakott seljas ja «Lonely Planet» selle sees, ringi rännanud kui Itaalia-päevil. Iga nädalavahetus möödus uues linnas, mis pulbitses ajaloost ja värsketest elamustest,» jutustas ta.

Viljandist on pärit ka noore naise elukaaslane — parim sõber, kes toetab kõigiti tema tegemisi, ehkki kritiseerib neid halastamatult.

Anu Lill armastab üle kõige reisida ja varsti on tal ees töine reis Indias peetavale rahvusvahelisele konverentsile COSMIC, kuhu tulevad kogu maailmast «Cosmo» peatoimetajad ja kirjastuste ärijuhid.

«Olen kirglik lugeja ning voodi kõrval vedeleb lademetes raamatuid. Pooleli on Stieg Larssoni meelelahutusliku triloogia teine osa «Tüdruk, kes mängis tulega», juhtimisfilosoofiaraamat, Richard Bransoni menuk «Teeme ära» ja Jeffrey Archeri pooleldi erialane, pooleldi meelelahutuslik «Neljas võim»,» kõneles ta.

Ka filmide ja kinota ei suudaks Anu Lill elada: ta on näinud «Avatari» ning nimetas oma viimaseks klassikaelamuseks Polanski «Rosemary’s Babyt».

«Muidugi ei saa ma läbi sõpradeta: minu kõige kallimad, esimese ringi sõbrad on maailma parimad,»kinnitas Anu Lill. «Kohtumiste tarvis tuleb aega leida! Kas või üks kohvikufilosoofiatunnike nädalas või ühine trenn sõbrannaga.»

Viimasel ajal on Anul tekkinud komme koos sõpradega kokata ja süüa. Viimati oli ühe hea sõbranna pool sushi- ja kokteiliõhtu: kõik tõid midagi kaasa, rullisid sushit, mängisid plaate, rääkisid juttu...

Sellised üritused annavad peatoimetajale nädala jooksul töösse pandud energia küllaga tagasi.

«Kindlasti kuulub mu elustiili juurde treening, sest füüsiline tegevus hoiab vaimu terava. Viljandi-aegadel mängisin tennist, praegu on mu lemmik spinning. Vahel harva satun ka suusaradadele ja uisuplatsile,» kirjeldas ta.

Kõige lähedasemateks inimesteks nimetas ta elukaaslast, vanemaid ja kõiki eesti sõpru. Leidub ka neid, kes on teises maailma otsas, kuid on talle hinges ikkagi väga lähedased.

Aeg-ajalt kodulinnas

Viljandis võib Anu Lille kohata päris tihti, sest ta käib vähemalt korra kuus kodulinnas. Siin elavad nii tema vanemad kui elukaaslase perekond. Ka neiu vanaema elab Viljandimaal.

«Mu ema küpsetab ülimaitsvat leiba ja see on minu koju meelitamise võti,» naeris Anu Lill. «Meil on mõnus järveäärne kodu, kus on parim lõõgastuda, magada, lugeda, kokata ja vaikust nautida.

Praegu seovad töö, pere ja sõbrad teda väga tihedalt Eestiga ning välismaale mineku plaane Lill ei tee. Ometi arvab ta, et on alles oma karjääri alguses.

«Mul mõlgub mõttes paar unistust. Usun märkidesse — neid tuleb tähele panna. Elu ise näitab, mis suuna peaksin võtma,» arvas ta.