Viimaste kuude jooksul on hakanud politseile laekuma rohkem avaldusi internetikaubanduses toimepandud pettuste kohta.
Politsei hoiatab petturite eest internetikaubanduses
Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Agu Lalli sõnul puudutavad kaebused kõige sagedamini portaale Okidoki.ee ja Osta.ee. Nii näiteks ostis üks Valgamaa elanik detsembrikuus okidoki.ee kaudu 800-kroonise mobiiltelefoni, kuid pole seda seniajani kätte saanud.
«Politseile on laekunud avaldused päris suurte kahjude kohta,» nentis Lall. «Üks inimene pole kätte saanud 8600 krooni eest ostetud fotoaparaati, teine arvutit väärtusega 7100 krooni.»
Peamiselt petavad müüjad
Agu Lalli jutu järgi petavad peamiselt müüjad, samas on politsei saanud ka avalduse selle kohta, et müüja müüs kauba, saatis selle teele, aga ostja ei kandnud raha üle. Nimelt jättis müüja ostjaga kokkuleppel kauba ühes kaubanduskeskuses Smart-posti kappi ja hiljem selgus, et tema pangakontole raha ei laekunud. See kuritegu avastati tänu kaubanduskeskuse videovalvele.
Pettustest jäävad internetti jäljed ja säärased kuriteod enamasti avastatakse. Et aga asjatuid sekeldusi vältida, soovitab Lall inimestel järgida mõngaid nõuadeid.
Digileping ja deposiitarve
Petiselt on vaja ära võtta võimalus anonüümseks jääda. Ostu-müüki kokku leppides tuleb vormistada selle kohta elektroonne leping ja kinnitada see digiallkirjaga.
«Et sel moel pole anonüümsus tehingu algusest peale võimalik, võib mõnigi kelm digitaalse allkirjaga lepingu soovi korral tehingust loobuda,» rääkis Agu Lall.
Elektroonse lepingu sõlmimine ja allkirjastamine on tema sõnul lihtne ega võta kuigi kaua aega. «Samas annab see nii müüjale kui ostjale märkimisväärselt kindlustunnet.»
Osta.ee-s on võimalik kasutada ka teist teed, et ennast petturist müüja eest kaitsta. Nimelt pakub see firma deposiitarvet: raha kantakse kõigepealt üle deposiitarvele, mis kuulub osta.ee-le, ja alles siis, kui ostja kauba kätte saab, edastatakse see müüjale.
«Nii ostja kui müüja peavad tehingut sooritama asudes arvestama asjaolu, et tegemist on riskiga. Igaüks peab ise otsustama, kui palju ta teist poolt usaldab,» lisas Lall.