/nginx/o/2016/02/05/5013683t1h5037.jpg)
/nginx/o/2010/01/08/293617t1ha9fe.jpg)
Selsamal päeval, kui Ugala 90. aastapäeva tähistas, astus kultuurimajas esimese etendusega üles Seasaare näitemängu selts, kes tõi publiku ette Aivar Trallmanni kirjutatud näidendi «Kui onu tegi teatri».
Kultuurimaja lavalt õhkus saali isetegemise rõõmu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Autor oli selle määratlenud unenäoliseks visiooniks Ugala teatri asutamisest 1919. aasta sügisel Seasaare kõrtsis. Algul tehtud plaan mängida näitemängu lühivarianti Ugala laval muutus ja see oli hea, sest etendus sobis suurepäraselt nimelt kultuurimaja lavale.
Päristeatri tuge oli tunda nii kujunduses kui lavastuses, eriti paistsid silma stiilsed kostüümid, millest enamik oli pärit Ugala kostüümilaost.
Isetegevuslaste puhul ongi kõige suurem isetegemise lust ning publiku poolelt omakorda heade sõprade, sugulaste või lihtsalt tuttavate laval nägemise rõõm. Seda Seasaare näitemängu selts ka pakkus.
Nagu seltsi eestvedaja Aivar Trallmann on juba rääkinud, oli truppi soovijaid rohkem, kui esialgu plaaniti vastu võtta.
Seal on nii kutselise teatri laval olnud, õppestuudios käinud kui ka päris algajaid näitemängutegijaid. Ja kui mõni osaline ei saanudki teksti selgeks ega tulnud ilmeka esitamisega veel päris hästi toime, korvas seda puudujääki näiteks sobiv tüpaaž.
Kui «Kui onu tegi teatri» on veel paar korda publiku ette jõudnud, hakatakse ette valmistama uut lavastust. Ilmselt sobiks selleks mõni hea intriigi ja värvikate karakteritega rahvatükk.