Hollandlane juhatab lapsi muusika juurde

Dirigendi ja muusikaõpetaja Bert Langeleri enda põhipill on kornet. See ongi tal huultel, kui ta muusikaklassis oma õpilaste saabumist ootab. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi muusikakooli direktor ja sümfooniaorkestri tegevuse korraldaja Tonio Tamra küsis hollandlasest õpetajalt ja dirigendilt Bert Langelerilt, kas too on nõus laupäevasel proovil «Kariibi mere piraate» juhatama.

«Meeleldi,» vastas ta eestikeelsele küsimusele selges eesti keeles. Tänasel koondproovil muusikakooli orkestrimajas seisabki Bert Langeler dirigendipuldis ja juhatab õpilaste soovilugu, süiti filmist «Kariibi mere piraadid». See on teose esimene läbimäng.

Tonio Tamra selgitas filmiloo repertuaari jõudmist.

«Käisime suvel lastega Hollandis, kus Walkenburgi puhkpilliorkester selle esitas. Lapsed kuulasid hardunult ja seejärel küsisid, miks meie seda ei mängi. No võtsimegi siis kavva. See on seitse ja pool minutit ilusat muusikat, mille täna mängib  kuuskümmend orkestranti,» selgitas Tonio Tamra.

Sümfooniaorkestri partituuri puudumise tõttu sisestas Kalle Tamra puhkpilliorkestri partituuri Sibeliuse muusikaprogrammi ning tema poeg Tonio Tamra seadis selle suurele Viljandi sümfooniaorkestrile, nimetades orkestreerimist põnevaks tegevuseks.

Hollandist Viljandi muusikakooli ametisse tulnud Bert Langeler lisas õigeid eestikeelseid sõnu otsides, et orkestrid on erinevad nagu meeste pintsakud, mis on õmmeldud täpselt mõõtude järgi.

Õpilased aitavad

Bert Langeler valdab hollandi ja naaberriigis Belgias räägitavat flaami keelt, koolis omandas ta inglise ja saksa keele ning aastake tööd Hispaanias aitas algust teha hispaania keele õppimisega. Eesti keelgi edeneb tal üllatavalt hästi.

«Minu parimad eesti keele õpetajad on õpilased, teised aitavad vähem,» nentis dirigent.

Eestlasel pole ju aega oodata, millal välismaalane aeglaselt, iga sõna üle mõeldes lause kokku seab. Nii et kui too oskab inglise keelt, läheb ta üsna pea sellele üle ning kõnelus osutub hoopis eestlase keelepraktikaks. Lastega on teine lugu: kui õpetajal tuleb sõna puudu, siis ütlevad selle nemad. Parim vahemees on aga hoopis muusika, millele ju tund ongi pühendatud.

Individuaalseid pilliõppijaid on Bert Langeleri käe all kaksteist — vanuses kaheksa kuni viisteist aastat. Põhilised pillid on kornet, trompet, metsasarv ja väike tuuba. Ega teisedki pillid keelatud ole, ent esialgu on lapsel ühegagi tegemist.

«Tahan neist häid orkestrante teha,» sõnas pedagoog. «Hoolitsen nende individuaalse arengu ja ka kokkumänguoskuste eest.»

Võõrsilt saabunud õpetaja ütles, et imetleb eesti lapsi: koolipäeva järel tulevad nad muusikakooli ja teevad teise, muusikalise koolipäeva, ilma et sära silmist kaoks. Ta teab: muusika ja sport on need, mis aitavad lastel täisväärtuslikuks inimeseks kasvada. Nondel lihtsalt ei jää aega tänavatel hulkuda ja üksteiselt inetusi omandada.

Bert Langeleri panid vanemad muusikakooli kaheksaselt. Siis elas ta Hollandi põhjaosas Zaltbommelis. Põhipill oli trompet ning esimene lisapill klaver ja teine kontrabass. 16-aastaselt järgnesid õpingud Tilburgi muusikaakadeemias, erialadeks trompet ja dirigenditöö.

Et Bert Langeleri õpetaja töötas mänedžeri ja projektijuhina, ei jäänud ta andeka noormehena üksnes kõrgharidusega muusikaõpetajaks. Praegu tuntakse teda kui õpetajat, koorijuhti, nõustajat, arranžeerijat, Euroopa projektijuhti ja rahvusvaheliste tuuride direktorit.

Eestisse tõi kaunis muusika

«2004. aastal olin ma väga hõivatud: üks projektituur järgnes teisele ja igapäevane koolitöö tahtis ka tegemist. Olin üle kahekümne aasta töötanud ühel kohal ning vajasin muutust. Otsisin uusi võimalusi,» rääkis Bert Langeler oma murdepunktist.

Ta oli mitu aastat juhtinud Leedus Trakai muusikafestivali. Muusika oli teda viinud Venemaale ja Lätti ning tõi ta 2005. aastal siinse muusikaakadeemia projekti kaudu ka Eestisse.

«Orkester esines Võsul, Rakveres ja Tartus,» meenutas toona siin külalisdirigendi rollis olnud mees ning lisas väikse mõttepausi järel: «Ma armastan kaunist muusikat.»

Eesti ilusa muusika loojatest nimetas ta Heino Ellerit, Gustav Ernesaksa, Eduard Tubinat ja Cyrillus Kreeki. «Eller on nagu norralaste Edward Griegki karge põhjamaine helilooja.»

Aga ilmselt enne nende ja veel paljude eesti autorite loominguni jõudmist tuli hollandlase ellu üks Tartus saksofoni õpetav naine. Praeguseks elavad Lirike Vaher ja Bert Langeler juba Viljandis Ploomi tänaval oma majas ning ka meie muusikakoolil on nüüd pedagoog, kes jagab lastele saksofonimängu oskust.

Haruldane kogemus

Uus orkestrimaja pakkus Bert Langelerile haruldase kogemuse, sest ta jõudis Viljandisse just selle valmimise ajal ja oli üks neist, kes selle kasutusele võttis. «Niisugune võimalus saab olla ainult kord elus,» lausus ta.

Viljandlased panid võõrast dirigenti esimest korda tähele linna 725. aastapäeva kesköisel kontserdil lossimägedes, kus ta meie sümfooniaorkestrit juhatas.

Praegu on muusikakoolil suur puhkpilliorkester, milles mängib 35, ja noorte puhkpilliorkester, kus tegutseb 18 õpilast. Peale nende on veel puhkpillistuudio 8 õpilasega ning vaskpillide kvintett. Seejuures viljeldakse kõiki stiile: klassikat, barokki, džässi, poppi, filmimuusikat, aga ka lastelaule — kool ei saa ju tegelda ainult ühe-kahega.

«Me ei õpeta üksnes muusikat, vaid ka sellest naudingu saamist. Selleks on väga head lastelaulud: nende kaudu jõuame muusika esimese tunnetamiseni. Näiteks võiks tuua Uno Naissoo «Laula tuju heaks» ja Gustav Ernesaksa «Rongisõidu».»

Bert Langeler peab õnnelikuks neid hetki, kui õpilane astub muusika avastamise teel järgmise sammu. Ja õppijate rõõm peaks tema arvates tulema nendest paladest, mida kavva võetakse. «Iga väikegi muusikaline kordaminek teeb õppijale rõõmu, õpetaja tunnetab seda.»

Üheks oma ülesandeks peab hollandlasest muusik ilusate ja õpetlike palade leidmist. Puhkpillistuudiole ja ansamblitele kirjutab ta enda sõnul kõik lood lahti. Tänapäeval on see arvutitöö ja koolil on selleks kõik vajalikud programmid.

Kooli puhkpilliorkester astub üles 18. detsembril kell 18 jõulukontserdil orkestrimajas, kus esineb koos lastekooriga. Mängib ka vaskpillide kvintett.

Rahvusvahelisel tasemel on Bert Langeleril alanud märtsi lõpul viis päeva kestva eufooniumiteemalise seminari ettevalmistused. Seminari esimesed kaks päeva tegutsetakse Viljandi orkestrimajas, järgmised kolm aga Tartus ja Tallinnas.