Uut ujulat on ilmtingimata vaja!

Gert Kiiler Foto: Peeter Kümmel / Sakala

«Sakalas» on kolleeg Marko Suurmäe reportaaž Jakobsoni gümnaasiumi ujulast ning sellest jääb kõlama basseini regulaarsete kasutajate mõte: ühest ujulast Viljandisse piisab. Mina sellega nõus ei ole.

Alljärgnevalt ei keskendu ma sellele, kes ja kust peaks uue veekeskuse-ujula ehitamiseks raha leidma, vaid üritan põhjendada, miks Jakobsoni kooli ujula ei rahulda siinseid vajadusi.

Eelkõige ongi asi selles, et tegemist on kooliujulaga, mida linnarahvas saab kasutada siis, kui see juhtub vaba olema. Nii et sinna tuleb minna justkui võõra inimese koju ja see tunne mulle ei meeldi. Eelistan osta pileti ja tunda end täieõigusliku kliendina.

Uus ujula peaks olema sedavõrd suur, et kui seal on osa aegu või radu näiteks mõnele koolile, ettevõttele või treeningrühmale reserveeritud, jääb ka tavakülastajale küllalt ruumi rahulikult ringi solberdada.

Vahest kõige tähtsam ongi uue ujula puhul see, et kliendil oleks võimalik ise valida aeg, millal ta seda kasutab. Tean, et ujula on avatud näiteks kella 9—21, ja on täiesti oma asi, millal ma sinna lähen. Tänapäeva elutempo juures ei taha ma riskida sellega, et kui leiangi vaba momendi ja võtan ette käigu ujulasse-veekeskusesse, selgub, et ma seda parajasti mingil põhjusel kasutada ei saa.

Jakobsoni kooli ujula süsteem võib sobida inimestele, kes võtavad ujumaskäiku kui tervisesporti ja teevad seda, nui neljaks, kindlatel aegadel, nii nagu mina mängin kord nädalas korvpalli. Kindlasti ei sobi see aga vabal hetkel lõõgastuse otsijaile, kelle eesmärk pole pelgalt basseinipikkust mõõta, vaid end lihtsalt mõnusalt tunda.

Jah, mulle meeldib ka ujuda, aga see ei ole eesmärk omaette. On tore, kui saad vedelda mullivannis, käia vahepeal ühes või teises saunas ja siis veidi rahulikult ujuda.

Samuti pole Jakobsoni kooli ujulas midagi teha väikeste lastega — lastebasseini seal ju ei ole. Olen Viljandis tihti nädalavahetusel küsimuse ees, mida perega ette võtta, eriti kehva ilmaga. Korteris vahtida ei taha, ühel nädalavahetusel käid ilma trotsides lossimägedes, teisel mujal looduses ja kõik. Siis võtadki ette autosõidu Tartusse ja veedad pool päeva Aura veekeskuses.

Kindlasti on teisigi sääraseid inimesi, sest nii Auras kui Rakvere veekeskuses olen alati siitkandi rahvast trehvanud.

Muidugi tekib siinkohal vaidlus, kui uhke peaks Viljandi veekeskus olema. Kas on mõtet teha lihtsalt teine ujula koos ühe-kahe sauna ja liutoruga, nagu võib linnavalitsuse kavast välja lugeda? Või peaks ikkagi püüdlema mitmekülgse veekeskuse poole, mis konkureeriks Tartu ja Pärnu omaga?

Kes siis uhket keskust ei tahaks, kuid karta võib, et selle tegemiseks napib raha. Järelikult on reaalsem esimene variant. Aga ehk on sedagi võimalik teha natuke võimsamana kui lihtsalt saunaga ujulana. Lastebassein, mõni mullivann ja paar-kolm erisugust sauna ei tohiks ju olla ületamatu lisakulu.

Kindlasti tuleks ujula-veekeskus planeerida Viljandi järve äärde ning kujundada maksimaalselt keskkonda sulanduvana. Ujumisbasseini peaks rajama nii, et tekiks illusioon, justkui ujutaks järves.

Võttes arvesse, kui vähe on viimastel suvedel olnud sooja veega ujumisilmu, ja seda, et vetikate tõttu paljud oma jalga Viljandi järve ei tõsta, kuluks niisugune sisebassein marjaks ära. Ühtlasi saaks seal nautida Viljandi ürgoru ilu. Ja kui suvepäike paitab, saaks ujumise vahel väliterrassil mõnuleda.